omistatav loogikaväärtus ei mõjuta kuidagi funktsiooni väärtust. Millisele kujule on mitteoluliste muutujatega loogikaavaldis alati teisendatav? On alaati teisendatav kujule, kus mitteolulised muutujad puuduvad. Milline loogikafunktsioon on osaliselt määratud? Osaliselt määratud funktsioon on funktsioon, mille määramispiirkonnaks on ainult osa lähtehulga elementidest. Lähtehulgaks olev Boole Ruumis leidub selliseid argumentvektoreid, mille jaoks pole rangelt määratud, kumba loogikaväärtue 0 või 1 funktsioon nende korral omandama peab. Mis on funktsiooni määramatuspiirkond? Kuidas seda tähistatakse? Määramatuspiirkonna moodustavad argumentvektorid, mille jaoks pole pole määratud, kas nad omandavad väärtuse 1 või 0. vt. Tähist lk 163 Millega võrdub funktsiooni 1-de piirkonna, 0-de piirkonna ja määramatuspiirkonna ühend? ={0,1}n Millise väärtuse omandab funktsioon oma määramatuspiirkonnas?
need argumentvektorid 𝑥1𝑥2..𝑥𝑛∈𝑉1 mille korral 𝑓(𝑥1𝑥2..𝑥𝑛)=1. Funktsiooni 0-de piirkonna 𝑉0⊂{0 1}𝑛 −..−. n-muutuja loogikaFni mingi muutuja 𝑥𝑖 on mitteoluline muutuja, kui talle omistatav loogikaväärtus ei mõjuta kuidagi F-ni väärtust. Mitteoluliste muutujatega F-n on alati teisendatav kujule, kus mitteolulised muutujad puuduvad. LoogikaF on osaliselt määratud, kui tema lähtehulgaks olevas Boole’i ruumis leidub selliseid argumentvektoreid 𝑥1𝑥2..𝑥𝑛∈{0,1}𝑛 mille jaoks pole rangelt määratud, kumba loogikaväärtuse 0 või 1 funktsioon nende korral omandama peab. Sellised argumentvektorid moodustavad F-ni määramatuspiirkonna 𝑉−⊂{0 1}𝑛. Piirkondade ühend 𝑉0∪𝑉1∪𝑉−={0 1}𝑛 Funktsioon on täielikult määratud, kui ta määramatuspiirkond on jaotatud 1-de ja 0-de pk vahel. Kui määramatuspiirkonnas on n kahendvektorit, saab sellest 2𝑛 täielikult määratud funktsiooni. Algterm
. 𝑥𝑛 ∈ 𝑉 1 mille korral 𝑓(𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ) = 1. Funktsiooni 0-de piirkonna 𝑉 0 ⊂ {0 1}𝑛 −. . −. n-muutuja loogikaFni mingi muutuja 𝑥𝑖 on mitteoluline muutuja, kui talle omistatav loogikaväärtus ei mõjuta kuidagi F-ni väärtust. Mitteoluliste muutujatega F-n on alati teisendatav kujule, kus mitteolulised muutujad puuduvad. LoogikaF on osaliselt määratud, kui tema lähtehulgaks olevas Boole’i ruumis leidub selliseid argumentvektoreid 𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ∈ {0,1}𝑛 mille jaoks pole rangelt määratud, kumba loogikaväärtuse 0 või 1 funktsioon nende korral omandama peab. Sellised argumentvektorid moodustavad F-ni määramatuspiirkonna 𝑉 − ⊂ {0 1}𝑛 . Piirkondade ühend 𝑉 0 ∪ 𝑉 1 ∪ 𝑉 − = {0 1}𝑛 Funktsioon on täielikult määratud, kui ta määramatuspiirkond on jaotatud 1-de ja 0-de pk vahel. Kui
16. Mis on funktsiooni mitteoluline muutuja? Mitteolulise muutuja väärtusest ei sõltu funktsiooni väärtus. 17. Millisele kujule on mitteolulis(t)e muutuja(te)ga loogikaavaldis alati teisendatav? Mitteolulis(t)e muutuja(te)ga loogikaavaldis on alati teisendatav kujule, kus need mitteolulised muutujad puuduvad. 18. Milline loogikafunktsioon on osaliselt määratud? Osaliselt määratud loogikafunktsiooni puhul leidub selliseid argumentvektoreid, mille jaoks pole rangelt määratud, millise loogikaväärtuse funktsioon omandama peab. 19. Mis on funktsiooni määramatuspiirkond? Kuidas seda tähistatakse? Määramatuspiirkonna moodustavad need argumentvektorid, mille jaoks pole rangelt määratud, millise loogikaväärtuse funktsioon omandama peab. Tähistatakse „_“-ga ( ). 20. Millega võrdub funktsiooni 1-de piirkonna, 0-de piirkonna ja määramatuspiirkonna ühend? 21
määramispiirkonnaks võib olla ka ainult osa lähtehulga elementidest. 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Sellisel juhul on tegemist osaliselt määratud funktsiooniga. Loogikafunktsioonide korral tähendab osaline määratus seda, et tema Osaliselt määratud funktsioon f Täielikult määratud funktsioonid f1 f2 f3 lähtehulgaks olevas Booli'i ruumis leidub selliseid argumentvektoreid f4 n x1 x2 . . . xn ∈ { 0, 1 } mille jaoks pole rangelt määratud, kumba |V—|= 2 mis sobivad funktsiooni f esitamiseks loogikaväärtuse 0 või 1 funktsioon nende korral omandama peab. Sellised argumentvektorid moodustavad funktsiooni määramatuspiirkonna Osaliselt määratud funktsioon kuulub "lõpunimääramisele" ehk temalt