Fundamentaalsetele loodusteadustele tuginevad rakendusteadused( tehnika, põllumajandus-teadus, meditsiin).( EE 1990, loodusteadus.) Kustkohast said loodusteadused alguse ? Antiikajal tunti loodusteadust loodusfilosoofia nime all. See sai alguse Vana-Kreekast. Kreeka teadust iseloomustab filosoofilisus ja kaemuslikkus (hüpoteeside ja teooriate rohkus). Kreeklased käsitlesid asju abstraktselt, kasutades võimalikult üldistavaid argumenteerimisvorme, deduktiivset meetodit. Eelnevast lähtuvalt oli ka kreeklastel matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. Kasutame nende deduktsiooni ning tõestusmeetodeid siiamaani. Pärast Aristotelest, kes muutus kõigutamatuks autoriteediks sai idee, et kõike looduses saab loogiliselt tuletada ja järeldada, isegi teaduse arengut pidurdavaks lähenemiseks (Bernal ütleb, et see andis mitmetele sugupõlvedele veendumuse, et nad on juba
vaja elu korraldada (äri- ja õigusasjad), kusjuures kaitsta end seaduse ees tuli ise ning kohtunikud loositi. Argumenteerimine viis teaduse ja filosoofiani (tähendasid toona sama asja) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (teadus looduse, ühiskonna jne arengust). Kreeka teadust halvendas seega see, et filosoofid olid eemal igapäevastest rakenduslikest muredest. Kreeka teadust iseloomustab hüpoteeside ja teooriate rohkus. Teemasid käsitleti abstraktselt, kasutades üldistavaid argumenteerimisvorme. Seetõttu olid matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. Samas formuleerisid kreeklased paljudki hilisemaid teadusi edasi tõuganud probleemipüstitused küsimuse kosmose ja inimkeha olemusest nt. Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Viimasel juhul on tegemist katsega luua terviklik loodusekäsitlus. Selline lähenemine viib varem või hiljem algosakeste juurde. Natuurfilosoofiaga on seotud kosmoloogia ja kosmogoonia ja elu ning inimese tekke õpetused.
Kreeka teaduse taset madaldas see, et filosoofid seisid eemal käsitöölise igapäevastest rakenduslikest muredest. Kõik see, mida võiks nimetada tehnikateadusteks, oli Kreekas prestiizi mõttes sekundaarne nt keir ourgos = kirurg, polnud ka veel hiljuti Euroopa kultuuriruumis nii soliidne tegelane kui doktor. Kreeka teadust iseloomustab filosoofilisus ja kaemuslikkus (hüpoteeside ja teooriate rohkus). Kreeklased käsitlesid asju abstraktselt, kasutades võimalikult üldistavaid argumenteerimisvorme, deduktiivset meetodit (üldiselt üksiku kohta järelduste tegemine, vastupidine tendents induktiivne meetod). Eelnevast lähtuvalt oli kreeklastel matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. (Kasutame nende deduktsiooni ning tõestusmeetodeid siiamaani.) Samas, tuleb tunnistada, saab abstraktset lähenemist loodusteaduses kasutada piiratult. Lisaks pärast Aristotelest, kes muutus kõigutamatuks autoriteediks sai idee, et kõike looduses saab loogiliselt
annaabi.ee 
