Tema eetikas põhineb inimese elu eesmärgiks olev õnn tunnetusrahul ja meeleselgusel. Aristoteles lõi oma aja ulatuslikema teaduste süsteemi. Püsivamat mõju on avaldanud tema rajatud loogika, eriti otsuste, järelduste ja eksijärelduste õpetus. Oma vormi- ja mateeriakujutlust püüdis Aristoteles rakendada kõigil teadusaladel. Ta õigustas klassierinevusi, kurnamist ning rõhumist (orjapidajate ideoloog). Aristotelese koolkonnast on pärit õpetus argumenteerimisest (dialektika, loogika, keelefilosoofia). 11.)Hellenismi aja filosoofia- toimusid sügavad ühiskondlikud muudatused. Inimkeskne hoiak füüsika- ja loogikaküsimuste käsitlemisel (näit stoikude ja Epikurose f.-s). 12.)Hilisantiikaja filosoofia- stoikude, küünikute, Aristotelese, skeptikute ja eklektikute õpetusse sugenes usundilisi jooni. Platoni f teisenes uusplatonismiks ning sellest sai selle aja peamine vool. Uusplatonismi tekkele eelnesid katsed ühendada kreeka, Idamaade ja juudi
Filosoofia on pärit Kreekast. Platon eritas eetikat (õpetus õigest käitumisest), loogikat (õpetust mõtlemise seaduspärasustest) ja esteetikat (õpetus tajumisest). Tema õpilane Aristoteles nägi filosoofias midagi enamat kui õpetaja ning eristas metafüüsikat (õpetus loomuliku teadmise taga seisvatest üldistest tegelikkuse seadustest), natuurfilosoofiat (selle alusel on tekkinud loodusteadused), retoorikat (õpetus argumenteerimisest), riigifilosoofiat. Uue aja filosoofilises mõistmises (kuni Kantini) kujutab filosoofia endas metafüüsikat või ontoloogiat (õpetus olemisest), loogikat, eetikat, esteetikat, tunnetusteooriat. Üksikteaduste eraldumine filosoofiast toimus loodusteaduste puhul 17. ja 18 saj, teiste teadusvaldkondade puhul veidi hiljem. Õiguse ja riigi filosoofia olid algselt üldise filosoofia klassikalisteks ainevaldkondadeks. 19. saj kaotasid nad sellise rolli ja sellest alates tegelevad õiguse ja riigi
Ta püüab saada parimat turul pakutavat hinda, arvestamata seejuures toodangu omahinda. Metsamajanduse kulud on suures osas kapitalikulud, mis tulenevad sellest, et kapital on väga pikka aega seotud puistu kasvatamisega. Metsakasvatuslikeks investeeringuteks loetakse: metsakultiveerimine ja sellega hiljem seonduvad tegevused (metsakultuuri täiendamine, hooldamine, noore mets ahooldamine); puistute väetamine; metsakuivendus ja teede ehitus. Investeeringu määratlemine sõltub argumenteerimisest. Tegelikult on ka hooldusraieid võimalik vaadelda kui investeeringut, mille eesmärgiks on puidu (puistu) väärtuse tõstmine ning metsa majandamisest lisatulu saamine. 4.1. Investeerimiskriteeriumid metsamajanduses Sageli on eesmärk ise kriteeriumiks. Näiteks kui seadus kohustab metsi uuendama, siis saab tekkida küsimus ainult uuendamismeetodite valikust. Kriteeriumid võivad olla tehnilised ja majanduslikud. Tehniliste kriteeriumide
annaabi.ee 
