5.4 Postide p~ oikarmatuuri valik P~oikarmatuuri l¨abim~oo ~t peab olema v¨ahemalt 6mm ja v¨ahemalt 1/4 pikiarmatuuri suuri- mast l¨abim~ odust. Kuna suurim pikiarmatuuri l¨abim~o~ot on 20mm ja 20 · 1/4 = 5mm valin o~ p~oikarmatuuri l¨ abim~o~ oduga 6mm. P~oikarmatuuri samm piki posti ei tohi olla suurem kuis scl,max , mille soovitav v¨a¨artus on v¨ahim kolmest j¨ argnevast suurusest: 1. 20-kordne pikivarda minimaalne l¨abim~o~ot; 2. posti ristl~ oike v¨ ahim m~ o~ode; 3. 400mm 5.4.1 Postide p~ oikarmatuuri valik Valin p~oikarmatuuri sammuks · III korrusel -- 240mm (20-kordne pikiarmatuuri l¨abim~o~ot) · II korrusel -- 240mm (20-kordne pikiarmatuuri l¨abim~oo~t) · I korrusel -- 400mm (20-kordne pikiarmatuuri l¨abim~o~ot)
Topoloogiat T2 nimetatakse diskreetseks topoloogiaks hulgal X. N¨ aide 1.2 Vaatleme k˜oigi reaalarvude hulga R alamhul- kade hulka T ⊂ P(R), mis koosneb t¨ uhjast hulgast ∅ ja k˜oigist sellistest mittet¨ uhjadest hulkadest A ⊂ R, mis rahuldavad omadust: iga x ∈ A jaoks leidub lahtine vahemik ]a; b[⊂ A nii, et x ∈]a; b[. Saadud hulk T rahuldab topoloogiale esi- tatavaid n˜oudeid 10 − 30 . N˜ouete 10 ja 20 t¨aidetus on ilmne. N˜oude 30 t¨aidetus tuleneb aga j¨argnevast arutelust. Olgu A1 , . . . , An ∈ T ja A = ∩ni=1 Ai . Kui A = ∅, siis A ∈ T hulga T definitsiooni kohaselt. Seet˜ottu eeldame, et A = ∅. Olgu x ∈ A. Siis x ∈ Ai iga i = 1, . . . , n korral ja Ai ∈ T t˜ottu leiduvad sellised lahtised vahemikud ]ai ; bi [, et x ∈]ai ; bi [⊂ Ai . Valides arvuks a suurima arvudest a1 , . . . , an ja arvuks b v¨ahima arvudest b1 , . . . , bn , saame x ∈]a; b[⊂ Ai iga i korral. J¨arelikult x ∈]a; b[⊂ A = ∩ni=1 Ai . Kuna x oli
milline v¨a¨artus summa, vahe, jne m¨a¨aramispiirkonnast. Seega on pidevate funktsioonide summa, vahe, korrutis, jagatis ja pidevatest komponentidest koosnev liitfunktsioon pidev alati, kui see on m¨a¨aratud. Elementaarfunktsioonideks on funktsioonid, mis saadakse p~ohilistest ele- mentaarfunktsioonidest aritmeetiliste operatsioonide ja liitfunktsioonide moo- dustamise teel. P~ohiliste elementaarfunktsioonide pidevusest, teoreemist 9.1 ja sellele j¨argnevast m¨arkusest teeme u ¨he olulise j¨arelduse. Teoreem 9.2. K~oik elementaarfunktsioonid on oma m¨a¨aramispiirkonnas pidevad. 1.2.10 Funktsiooni katkevuspunktid Definitsioon 10.1 Funktsiooni katkevuspunktiks nimetatakse punkti, milles funktsioon ei ole pidev. Pidevuse definitsioonist j¨areldub, et katkevuse p~ohjusteks punktis a v~oivad olla funktsiooni v¨a¨artuse puudumine punktis a, piirv¨a¨artuse puudumine punk-
annaabi.ee 
