(3.2). Saame v~orduse dy = f (a)dx . (3.3) Siit tuleneb j¨argmine valem tuletise jaoks diferentsiaalide suhte kaudu: dy f (a) = . (3.4) dx Seda valemit on mugav kasutada m~onede tuletist puudutavate teoreemide t~oesta- misel j¨argmistes paragrahvides (nt liitfunktsiooni, p¨o¨ordfunktsiooni ja parameet- rilise funktsiooni tuletised). Diferentsiaali peamine m~ote seisneb siiski selles, et temaga on v~oimalik l¨ahendada funktsiooni muutu, st kehtib ligikaudne v~ordus y dy. L¨ahemalt tuleb sellest juttu §3.6. 3.2 N¨ aiteid tuletiste kohta rakendustes. Kiirus ja kiirendus. Vaatleme materiaalse objekti sirgjoonelist liikumist x-teljel. Olgu t aeg.
(3.2). Saame v~orduse dy = f (a)dx . (3.3) Siit tuleneb j¨argmine valem tuletise jaoks diferentsiaalide suhte kaudu: dy f (a) = . (3.4) dx Seda valemit on mugav kasutada m~onede tuletist puudutavate teoreemide t~oesta- misel j¨argmistes paragrahvides (nt liitfunktsiooni, p¨o¨ordfunktsiooni ja parameet- rilise funktsiooni tuletised). Diferentsiaali peamine m~ote seisneb siiski selles, et temaga on v~oimalik l¨ahendada funktsiooni muutu, st kehtib ligikaudne v~ordus y dy. L¨ahemalt tuleb sellest juttu §3.6. 3.2 N¨ aiteid tuletiste kohta rakendustes. Kiirus ja kiirendus. Vaatleme materiaalse objekti sirgjoonelist liikumist x-teljel. Olgu t aeg.
x x x x J¨arelikult 1 (ln x) = . x ¨ a¨anud p~ohiliste elementaarfunktsioonide tuletised leiame j¨argmistes Ulej¨ alampunktides. 2.4 Diferentseerimisreeglid Funktsiooni tuletise leidmist nimetatakse funktsiooni diferentseerimiseks, diferentseerimisreeglid on tuletise leidmise reeglid. Olgu meil antud kaks funktsiooni u = u(x) ja v = v(x), mille kohta eeldame, et m~olemad on diferentseeruvad kohal x. Teoreem 4.1. Funktsioonide summa tuletis on v~ordne nende funktsioo- nide tuletiste summaga: [u(x) + v(x)] = u (x) + v (x).
annaabi.ee 
