soov konkreetse t¨oo¨ kohta soovi nr(FK) soovi unikaalne number soovi kirjeldus kirjeldus kliendi soovi kohta kinnitamise kuup¨aev kuup¨aev millal l˜oplik soov on tehtud t¨ahtaeg kuup¨aev, millal tellimus peab olema valmis 17 ¨ PEATUKK 5 ¨ INFOSUSTEEMI AJALINE VAADE 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM J¨argmisena on v˜oetud protsess - konsultatsioon, mis on seotud eesm¨argiga: Klientidele orienteeritud teeninduskultuuri loomine ja t¨aiustamine. Joonisel 5.1 on kajastatud konsultatsiooni protsessi tegevusdiagramm. 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM Toimimisobjekti ”Konsulteerimine” v˜oimalikud seisundid ja nende u ¨leminekud koos seisundimuutust v˜oimaldavate kasutuslugude mubritega on esitatud joonisel 4.3.
6 -0.8 -1 N¨ aide 6. Kuidas skitseerida funktsiooni y = sin (x + b) graafikut? Esitame selle funktsiooni kujul y = sin ( (x - a)) , kus a = -b/. L¨ahtume funkt- siooni y = sin x, mille periood on 2, graafikust. J¨argmisena skitseerime funktsiooni y = sin (x) , mille periood on (2) /, graafiku. Kui viimast graafikut nihutada xy-tasandil au ¨hiku v~orra paremale (kui a > 0), saame funktsiooni y = sin ( (x - a)) graafiku. Kui a < 0, siis nihutame graafikut |a| u¨hiku v~orra vasakule. Skitseerime sel viisil funktsiooni y = sin (x + 2) graafiku. Siin = , b = 2 ja a = -2/. Selleks esitame selle funktsiooni kujul y = sin ( (x - (-2/))) ja skitseerime
に nist 貮(弐). 仮借 源 ⇒弐 ⇒資 議類 参考 ⇒ 番 ⇒轡 150 1 j¨arjekorras j¨argmine《名詞》 5 kordade loendur《単位》 2 j¨argnema, j¨argmisena tulema, 6 mingi tegevuse ajale viitav, tookord 異字同訓 j¨argmisena olema《動詞》 ⇒ 接 — 《名詞》 つぐ VERB 7 o¨ o¨ majas olema, u¨ heks o¨ o¨ ks peatuma, 3 j¨argnevalt《副詞》 laagris olema《動詞》 4 j¨arjestus, j¨arjestatus, kord《 名 詞 》 8 peatumiskoht, koht《名詞》 義類
standardkiri (printed style), kursiivkiri (semicursive style) ja kiirkiri (cursive style). Uuskirjade tekkimist on raske ajaliselt j¨arjestada, kuna see toimus suhteliselt samaaegse arengu tulemusena. Kiirkirja () v~oiks pidada kolmest k~oige vanemaks. Kiirkiri hakkas v¨alja kujunema juba samaaegselt u ¨markirjaga v~oimaldamaks kiiret m¨arkuste ja seletuste kirjutamist. Kursiivkiri kujunes v¨alja j¨argmisena, vanimad n¨aited on orjakirja p~oimitud kirjutajatepoolsed vahem¨ arkused. K~oige formaalsem ning rangeima reeglistikuga on tr¨ ukikiri (, , , ), mis kolmest nimetatust hiliseim. L~ oplikult iseseisvatena olid kirjakujud v¨alja arenenud kolmandaks sajandiks Kolme Riigi ajal, W`ei j¨argseks perioodiks.
annaabi.ee 
