Suulist pearegistrit võime jagada alamateks registriteks mitmete parameetrite alusel, millest kesksed on meie jaoks praegu kaks liigitust: argine ja avalik (sh ametlik, institutsionaalne) suhtlus ning dialoog ja monoloog (vt kõiki parameetreid Hennoste, Pajusalu 2013: 38-49). Argine ja avalik suhtlus Igas ühiskonnas jaguneb keeleline suhtlus kahte suurde rühma vastavalt selle toimumise sfäärile: argisuhtlus (mitteformaalne suhtlus) ja avalik (formaalne, osalt ametlik, institutsionaalne) suhtlus. Argisuhtlus Argisuhtlust ühendab mitu tunnust. Seal me suhtleme sõpradega, vanematega, naabritega, tuttavatega jne. Sealjuures täidame me suheldes eraelu rolle, olgu selleks sõber, tütar, vms. Argisuhtlus võib toimuda peaaegu kõikjal: kodus, tänaval, bussis, kaupluses jne. Argisuhtluse pikkus on tavaliselt suhtlejate poolt üsna vabalt määratav ja muutub kergesti situatsiooni käigus
Paralleelne suhtlus: · vahetu arvutisuhtlus lubab teha mitut asja paralleelselt: mitme teksti kirjutamine + uudiste lugemine + vestlus reaalajas Avalik-argine suhtlus: · jututoas võimalik korraga privaatne ja avalik suhtlus (dissotsiatsioon) · avalik suhtlus situatsioonides ja tekstides, mis varem argisuhtluses (nt leheartikli kommentaarid) o inimesed ei taju tihti oma kirjutiste avalikkust · argisuhtlus inimeste vahel, kes tunnevad üksteist kui märke Suulisus-kirjalikkus: · osalt tagasikeritav, osalt visatakse kirjad ära · osalt parandatakse tagantjärele, mõlemad variandid jõuavad lugejani, eriti online suhtluses · online suhtluses võib tulla ka tähthaaval · osalt multimodaalne, uut tüüpi multimodaalsus (emotikonid jms) · kiirendavad võtted (lühendid, emotikonid) eriti argises, spontaanses online suhtluses
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
