Animalistlike kujutelmadele on iseloomulik partikulaarsus: suure hulga erifunktsiooniliste hingede ja vaimude eristamine; nendega suheldakse kui võrdsetega elu hädaliste vajaduste puhul. Animismi mõiste võttis kasutusele E.B.Tylor, kes esitas 1871 mõjuka, kuid nüüd iganenud teooria, mille järgi unenägude, tõbede, luulude jm. toimel tekkinud kujutlused kehast irduvast hingest ajendasid ürgajal usundi tekke. Usundeile omane maailma, argiseks ja pühaks, lubatuks ja keelatuks on alanud varem, kui tekkis animism. · Animistid arvavad, et vaimude maailm on tugevam kui inimesed. · Animistid arvavad, et vaimud elavad ka sellistes objektides nagu puud, kivid, metsad, · Vahest vaimud lähevad isegi inimestega kaasa kui nad kolivad. · Arvatakse, et vägivaldsel teel surnud inimeste hinged võivad tagasi tulla ja kättemaksuta, näiteks aidates avastada mõrvari või jäädes teda kummitama.
küljele keskendudes hinnata luuletuste kuulumist luulekaanonisse. Nukrameelsuse poolest võiksime ju Alveri luule luulekaanonisse liigitada, kui silmas pidada tema luuletuses kajastuvat melanhoolset meeleolu. Kolgi puhul ülemäärast nukrust täheldada ei ole, pigem võib öelda, et tema luuletus on kirjutatud läbi huumoriprisma, isikustades luulet ning andes talle manipulaatorile omased tunnused, mis toonilises mõttes samuti positiivne omadus luulekaanonisse kuulumiseks on. Argiseks ei saa pidada kumbagi luulet, mistõttu võiksid toonilises mõttes mõlemad luuletused olla osa eesti luulekaanonist. Kolgi luuletuses torkab silma kirjavahemärkide ning esisuurtähtede puudumine. Vormiliselt oli see mõne aja eest ehk tavatu ning originaalne, kuid praeguseks on sellest saanud üsna üldtuntud nähtus. Samuti jätab see keeleliselt veidi argikeelse mulje. Samas annab kirjavahemärkide ja suurtähtede puudumine lugejale võimaluse erinevaid kohti rõhutada ning
Coppola kaamera oli argiselt seatud keset 18. sajandi Prantsuse õukonda, püüdmata luua eepilisi kaadreid, näidata asju suuremana, ideaalselt funktsioneerivana. Ka Coppola flirdib kergelt sellise maalilisusega, kuid sobival hetkel komistab ta dekoratsioonide otsa. Sotsiaalne ülesehitus meenutab justkui keerulist mikroskeemi, mis saab ainult õigesti toimida. ,,Marie Antoinette" muudab aga õukonnaelu keset sahisevaid kleite ja üleelusuuruseid interjööre ootamatult argiseks. 10. Loe läbi mõni filmi puudutav retsensioon. Millega nõustu ja millega mitte? Nõustun väitega, et naisvaatajad tunnevad vist kõiki neid kostüüme, kingi ja ehteid nähes nagu paradiisis. Noh, kas just paradiisis, aga tunnevad ikka ära selle elevuse seoses riiete ja kingadega. Mulle meeldis samuti rockilik soundtrack ehk filmimuusika nagu retsensiooni kirjutajalegi. See tegi filmi nagu üheks pikaks muusikavideoks, sest tegevust ja actionit oli filmis üpris vähe
konventsioone järgitakse või mitte. Sauteri tekstide puhul on täheldatud kahte asja: 1. Kõik teemad, millest ta räägib, on inspireeritud igpäevast. Need tekstid vahendavad igapäeva emotsioone. Sauter jutustab praktilisest elust. 2. Sellise igapäeva elust kirjutamise puhul on tarvis ka mingit teistsugust keelekasutust, et see argikogemus säilitaks oma eheduse. Sellist tüüpi kirjanduslikku keelekasutust võikski nimetada kas kõnekeelseks või argiseks ja see on tavalisest esteetilisest ilusast kirjanduskeelest paljuski silmatorkavalt erinev. See tähendab seda, et kui me lähtume teksti kirjutades kõnekeelelikust positsioonist, siis see ei puuduta ainult sõnavara, vaid ka suuremaid üksusi keeles lausestruktuuri (lauseliikmete järjekord ei ole nii lihvitud ja klassikaline), sõnavara võib sisaldada palju lühendeid, tsitaatsõnu, slängisõnu, paroole, roppusi, madalst stilistikast pärit õimu jne.
annaabi.ee 
