Savi koosneb aleuriidist veelgi väiksematest osakestest ehk savimineraalidest. Savist saab kivistudes savikivim. Savi ja aleuriidi vesine segu on muda. Muda kivistumisel tekkinud kivimit nimetatakse mudakivimiks (kildalisuseta) või savikildaks (kildalisuse esinemise korral). Kõigi nende kergel moondel (osa savimineraale kristalliseerub ümber peamiselt vilkudeks) tekib argilliit. Moonde jätkumisel, kui kõik savimineraalid on ümberkristalliseerunud, saab argilliidist moondekivim kilt. Savi kuivamine on protsess, mille käigus aurustub savikeha pinnale kogunev niiskus. Kuivamine kestab kuni peaaegu kogu savimassis olev vesi on aurustunud. Kuivamisega vähenevad savi mass (kuni kolmandiku võrra) ja savikeha mõõtmed (kuni kümnendiku võrra). Savist ja õlgedest tellised kuivamas Savi kuivamist mõjutavad tegurid Savi kuivamise kiirust mõjutavad: · savikeha ümbritseva õhu niiskus mida väiksem on õhuniiskus, seda kiiremini
5. Graptoliidid Graptoliidid eksisteerisid Ülem-Kambriumist Karboni ajastuni ja olid koloonialise eluviisiga loomad. Leidus mere põhjale kinnituvaid kihte, kuid osa graptoliite hõljus mere pinnakihis. Kreeka keelest on graptoliidid saanud nime: “kivikiri”, mis tuleneb sellest, et nad meenutavad kirjamärke kivil. Eestis leidub graptoliite Ordoviitsiumi ja Siluri kivimite kihtides, kuid üsna harva. Vanimad leiud Eestis on Dictyonema-argilliidist ja väga harva ka argilliidiläätsedest fosforikihindi ülemises osas. Üldiselt koosnevad kivistised orgaanilisest ainest ja on tumeda värvusega. Nende võrkjad, hargnevad või sirged jäljendid võivad esialgu meenutada taimi. Graptoliidid on välja surnud. (Ivar Puura, 2006) 6. Limused Limused on pehmekehalised või mineraalse skeletiga loomad. Eestis leidub kolme liiki limuseid: tigusi, karpe ja nautiloiite. Teod on spiraali- või heeliksikujulise kojaga, kes elavad
moodustab paiguti peentolmliiv, järgnevad liivad ja kruus. Sügavamal orgudes lasuvad erineva koostisega liustiku ja liustikujõe setted. 3.3.3 Põhjavesi Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (Ordoviitsiumi veekiht), õhukese pinnakatte tõttu alaline Kvaternaari veekiht siin puudub. Ordoviitsiumi veekihi veetase jääb 9...10 m sügavusele maapinnast. Järgneb Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on ülemisest Ordoviitsiumi veekihist eraldatud glaukoniit liivakivist ja argilliidist veepidemega. Meretasandikul levib Kvaternaari veekiht, mis on seotud mereliste ja jääjärveliste liivpinnastega ja ürgorgude piires jääjõeliste liivade jakruusaga, vähem moreenis esineva kruusaga. Jääjõelistes setetes esinev vesi on enamasti surveline, veetase jääb 2...4 m sügavusele maapinnast. Samale kõrgusele jääb ka mere ja jääjärve setetega seotud vaba pinnalise veekihi vesi. Reljeefi madalamates kohtades on veetase siiski maapinnalähedane.
annaabi.ee 
