eestikeelsete loogikamaterjalidega. Näib, et väljend formaalne loogika on eesti keeles tänapäeval ebamäärase tähendusega. Allpool Kasutatakse seda väljendit ainult laiemas tähenduses: nii, et see vastandub informaalsele või dialektilisele loogikale. Semantiline kolmnurk Rääkida saab nii füüsilise maailma objektidest, mõtlemisse kuuluvatest objektidest (nt mõistetest) kui ka sõnadest, kusjuures see loetelu pole ammendav. Tuleb vahet teha keele tavaehk argikasutuse ja keele ekspertkasutuse vahel. Argikasutaja tugineb naiivsele maailmapildile (folk theory) ja Kasutab sõnu, järgides mingi sotsiaalse rühma tavasid. Ekspertkasutaja keel on oskuskeel, mis püüdleb mitmemõttelisuse vältimisele ning taotleb suuremat täpsust ja selgust, Kasutades oskussõnu ning ranget defineerimist ja liigitamist. Väljaspool erialakonteksti on keele ekspertkasutaja jätkuvalt argikasutaja rollis. Loogika kursusel püüame omandada keele oskuskasutust loogika kontekstis
eestikeelsete loogikamaterjalidega. Näib, et väljend formaalne loogika on eesti keeles tänapäeval ebamäärase tähendusega. Allpool Kasutatakse seda väljendit ainult laiemas tähenduses: nii, et see vastandub informaalsele või dialektilisele loogikale. Semantiline kolmnurk Rääkida saab nii füüsilise maailma objektidest, mõtlemisse kuuluvatest objektidest (nt mõistetest) kui ka sõnadest, kusjuures see loetelu pole ammendav. Tuleb vahet teha keele tava- ehk argikasutuse ja keele ekspertkasutuse vahel. Argikasutaja tugineb naiivsele maailmapildile (folk theory) ja Kasutab sõnu, järgides mingi sotsiaalse rühma tavasid. Ekspertkasutaja keel on oskuskeel, mis püüdleb mitmemõttelisuse vältimisele ning taotleb suuremat täpsust ja selgust, Kasutades oskussõnu ning ranget defineerimist ja liigitamist. Väljaspool erialakonteksti on keele ekspertkasutaja jätkuvalt argikasutaja rollis. Loogika kursusel püüame omandada keele oskuskasutust loogika kontekstis
Kolmandana proovin hinnata m¨argiseletuste s¨ usteemsuse argumentee- ritust. Teen seda uurides erinevate s¨ usteemsete seletuste vastuolusid ja k¨usitavusi ning p¨ uu ¨an leida nendest koosk~olaliseima. 3.1 Kanji leksikograafiline problemaatika Kakskeelsed s~onastikud ei paku reeglina informatsiooni m¨argi morfoloo- giast ning v~oiks k¨ usida, kuiv~ord oluliseks seda t¨anap¨aevase m¨argikasutuse seisukohalt u ¨ldse pidada saab. Osalise vastusena v~oiks k¨asitleda t~oika, et u ¨kskeelsed s~onastikud, mida on p~ohjust pidada t¨apsemaiks ja p~ohja- likemaks, siiski reeglina toovad m¨arkide kohta nende kuju lahtiseletuse. Muidugi v~oib teisalt v¨aita, et tegemist on lihtsalt kanji m¨argis~onastike traditsiooniga, millest konservatiivselt kinni peetakse. Seda et m¨argi mor- foloogiat u ¨ldse oluliseks ei peeta, ei saa aga ometigi v¨aita, ka inglise keeles