üht ideed, iseloomujoont või tüüpi. 14. Proosažanrid. Romaan asendab eepose, saades eepika põhižanriks, üleminek luulelt proosale. Realistlik romaan inimene ühiskonnas, sotsiaalsete probleemide keskel; selge struktuur, kujutatud maailma sisemine loogika; elu kujutamine võimalikult tõepäraselt; tegeliku maailma võimalikult täpne kujutamine, palju detaile ja kirjeldusi; lugeja tunneb sarnasust oma eluga; tähelepanu argielul, tavalistel eluseikadel; fookuses tegelane, tegelased keerulise hingeeluga, vastuolulised tegudes ja mõtetes. Modernistlik romaan perspektivism; impressionism; kirjanduse ja selle poolt kujutatava reaalsuse ümberkorraldamine; tihe keel; vormi-eksperimendid; strukturaalsed reaalsuses käsitlemise viisid; sisemine ruum ja aeg; tüüpilised teemad: kogemuse olemus, lootuse ja tähenduse kadu kaasaegses maailmas, tüüp. Tegelane kunstnik. Novell
Tal põimuvad bioloogiline ja maagiline maailm. Tähtsal kohal on evolutsiooniidee. Tähtis element on metamorfoos mingite tegelaste identiteet pole kindel, on lihtsalt muudetav või tahe omandada mingi teine identiteet. Moondumisel loodusega ühtesulamise suund, nt inimene -> lind või liblikaparv. Tagurpidine evolutsioon. Peegeldub otsimise idee. Teine osa loomingust on inspireeritud absurdi või sürrealismi või juhuse loogikast. ,,Härra Pauli kroonikad". Tähelepanu on argielul. Tuba on siin maailma metafoor, pole kunagi püsiv, vahel kaob äragi, on elav organism. ,,Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa" läheb iseend enda sisse otsima. Urmas Vadi. 2001 ,,Suur sekund". Loob üsna argise olmelisusega rõhuva maailma + seda maailma nihestav sündmus või tegelane. ,,Unetute ralli" absurd. Tema absurd on psühholoogiliselt põhjendatud. Tal on see seotud hirmuga eksistentsi ees. Hirmutavad unenäod nt. Suureneb psühholoogiline tihedus.
sajandil sai kirjanduses domineerivaks realistlik romaan. Püüab elu kujutada võimalikult tõepäraselt. Kujutab sageli inimest ühiskonnas, sotsiaalsete probleemide keskel, lugeja tunneb sageli, et romaanis toimuni on talle lähedane. Realistlikul romaanil on selge struktuur, kujutatud maailma sisemist loogikat. Elu kujutatakse võimalikult tõepäraselt. Samuti ka tegelikku maailma võimalikult täpselt, palju detaile ja kirjeldusi. Lugeja tunneb sarnasust oma eluga. Tähelepanu on sageli argielul, tavalistel eluseikadel. Fookuses on tegelane, tegelased keerulise hingeeluga, vastuolulised tegudes ja mõtetes. Esindajad: Honore de Balzac, Lev Tolstoi, Jane Austen, Eduard Vilde. Modernistlik romaan - on kõige raskemini piiritletav kunstivool, modernismi ning sellele eelneva realismi ning järgneva postmodernismi piirid on äärmiselt hägusad. Hakkas kujunema 19.sajandi lõpus ja sai valdavaks kunstivooluks 20.sajandi esimesel poolel. Modernisti