jüripäevast mihklipäevani mihklipäevast jüripäevani Esimene trükitud kalender 1731. Usundile tuginev ajatunnentus. Aega tajutakse kui erineva/ vahelduva omadustega (kvaliteediga) ajalõike. -Mircea Eliande, Sakraalne ja profaanne- eesti keeles ajakirjas Vikerkaar 1992, nr 4-12 Sakraalne ehk pühadeaeg ning profaanne ehk tavaaeg Sakraalne aeg Profaanne aeg - Müütiline aeg- loomise aeg. On argiaeg, mis saab mõtte sakraalse aja kaudu. - Sakraalne aeg on tagasipöörduv algusesse, uuesti läbi elatav. - Jumalate kohaloleku tõttu on see aeg püha. Rahvakalender lähtub inimese elustiilist. Rahvakalender on vaieldamatult talupoja kalender, kes on põllutööline. Tänapäeva kalender on ühtne. Jõulud - ametlikult vaba päev, kirikupüha, kaupmeeste pidupäev. Rahvakalender on identiteedi kinnistaja. Mall Hiiemäe Tema on rahvakalendrit defineerinud nii:
Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli argiaeg ja peoaeg (so. Sakraalne peoaeg) rituaalid. Tähtsad nädalapäevad nt. hingamisepäev. Kõige tihedam rütm oli öö-päev (pime ja valge aeg) hommik, lõuna, hilislõuna, õhtu jne. andsid psüühilise loksu. Ühistöörütm oli ka kalendrisse sisse kirjutatud. ,,Mis peremees see on, teised juba külivad, tema ei tee midagi!" Tähtis oli muinaseestlasele loodus, folkloor, sõna targalt kasutamine. Iga sõna oli tähtis:
Usundile tuginev ajatunnentus: Aega tajutakse kui erineva/vahelduva omadustega (kvaliteediga) ajalõike. - Mircea Eliande, Sakraalne ja profaanne- eesti keeles ajakirjas Vikerkaar 1992, nr 4-12 Sakraalne ehk pühadeaeg ning profaanne ehk tavaaeg: Sakraalne aeg Profaanne ae - Müütiline aeg- loomise aeg. - Sakraalne aeg on tagasipöörduv algusesse, uuesti läbi elatav. On argiaeg, m - Jumalate kohaloleku tõttu on see aeg püha. Rahvakalender lähtub inimese elustiilist. Rahvakalender on vaieldamatult talupoja kalender, kes on põllutööline. Tänapäeva kalender on ühtne. Jõulud - ametlikult vaba päev, kirikupüha, kaupmeeste pidupäev. Rahvakalender on identiteedi kinnistaja. Mall Hiiemäe on rahvakalendrit defineerinud nii: rahvakalender on rahvapärane ajaarvamissüsteem (see, millega inimesed tegelevad see hakkab kujundama inimsese
annaabi.ee 
