Praegusel ajal on Eestis kasutusel neli klassi: kõrgem, I, II ja III klass. Aretusväärtus on tõulooma geneetiline potentsiaal, võrreldes tõukaaslastega, arvestades majanduslikku tasuvust. Hobusekasvatusse toodi indeksarvutamine sisse 1979. aastal ametliku eeskirjaga täkkude tõuaretusse valimise kohta. Indeksi arvutamiseks määravad aretusühistud üldjuhul oma aretusprogrammis kindlaks suhtelise kaalu ehk tähtsuse üksikutele jõudlustunnustele olenevalt aretussuunast. Näiteks koolisõiduhobuse või hüppehobuse omadused. Indeksist ei ole tingimata alati abi. Ta on ainult niisama hea kui on ta aluseks olevad andmed. Ebaõiged andmed annavad ebaõige tulemuse. Ka ei ole indeks absoluutne; ta on ainult üks informatsiooniallikatest, mida aretaja saab kasutada. Kuna igas tõus on suurem osa loomi lähedal keskmisele tasemele ja kuna on kokku lepitud, et standardhälve (hajumise suurus) on numbriliselt 20, siis on 60% loomade indeks 80 ja 120 vahel.
EHS), kes vastutab sissekannete eest. Tõuraamatut täidetakse ja algdokumente säilitatakse EHS'i büroos. Tõuraamatu eeskirjade kohaselt peavad tõuraamatus olema iga hobuse kohta järgmised andmed: - aretaja ja omaniku nimi ja aadress; - sünniaeg, sugu, värvus ja märgised; - individuaalnumber; - vähemalt neli esivanemate põlvkonda; - tõuraamatusse sissekandmise ja sissekannete muutuste otsused. - sissekandmisel peatõuraamatu või tõuraamatu osasse tuleb teha märge hobuse aretussuunast: tori universaalne hobune (TUNH) ja tori ratsaspordihobune (TRSPH); - väljamineku kuupäev ja põhjus; - kõik teadaolevad jõudluskontrolli tulemused ja aretusväärtuse määramine; - tõuaretusalane näitus ja toimumisaeg; - tema järglaskond; - DNA valem (soovituslik). Vajalikud dokumendid tõuraamatusse kandmisel 1. Paaritustunnistus Paaritustunnistuse registreeritud vormi väljastab täku pidajale EHS. Täku valdaja täidab ja allkirjastab
..10 munemiskuud. Munemisintensiivsus suureneb esimese viie munemispäeva 5%lt 70%le esimese munemiskuu lõpuks ja 80...90%le teisel munemiskuul. Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g, munade hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda. Täiskasvanud vuttide kehamass võib olla küllaltki erinev, sõltudes aretussuunast (alates munasuunaga emasvuttide 160 grammist kuni lihasuunaliste 330 grammini). Isasvutid on mõnevõrra kergemad. Täiskasvanud vutid ei talu pidamistingimuste järske muutusi. Munemist alustanud vuttide ümberpaigutamine, ruumi t° järsk muutus, vali müra, sööda koostise järsk muutumine võivad munemise päevapealt lõpetada. Noored vutid 55 KALAKASVATUSE ERIALA on kohanemisvõimelisemad
annaabi.ee 
