Mis asi see aretusprogramm üleüldse on (mis punktid/küsimused püütakse aretusprogrammis ära määratleda)? Aretusprogramm on teatava tõu kohta koostatud dokument, millest selguvad aretuse eesmärk, aretusmeetodid, aretusedu saavutamise abinõud ja aretusprogrammi täitmiseks vajalik aretusloomade arv. Aretusprogrammi osadeks on: 1) tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise alused ja tõuraamatu või aretusregistri pidamise kord; 2) aretuslooma põlvnemise registreerimise ning põlvnemise õigsuse kontrollimise kord; 3) aretuslooma jõudlusandmete ja geneetilise väärtuse hindamistulemuste kasutamise kord; 4) aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamise kord; 5) emaslooma seemendusandmete registreerimise kord; 6) põllumajanduslooma, keda soovitakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda, identifitseerimise ja selle üle arvestuse pidamise kord;
Seega liiga lühikese kasutusea korral suurenevad kulutused noorkarja üleskasvatamisele, mistõttu väheneb kogukasum. 2) mida suurem on karja täienduseks valitud noorloomade osatähtsus kogupopulatsioonist, seda väiksem on selektsioonidiferents, mis omakorda vähendab valikuedu ning geneetilisest parenemisest saadavat enamtulu. 32. Pml aretuse seaduse põhiseisukohad tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise alused ja tõuraamatu või aretusregistri pidamise kord; aretuslooma põlvnemise registreemise ning põlvnemise õigsuse kontrollimise kord; aretuslooma jõudlusanmete ja geneetilise väärtuse hindamistulemuste kasutamise kord; aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamise kord; emaslooma seemendusandmete registeerimise kord; põllumajanduslooma, keda soovitakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda, identifitseerimise ja sele üle arvestuse pidamise kord; seemendamise
jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse sihipäraseks suurendamiseks ning tema majanduslikult kasulike omaduste säilitamiseks või täiustamiseks, mida tehakse järgmistes valdkondades: 1) tõuraamatu või aretusregistri pidamine; 2) põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine; 3) ohustatud tõu säilitamine; 4) aretuslooma aretusmaterjali varumine, säilitamine, töötlemine ja turustamine (edaspidi käitlemine). 33. põllumajandusloomade märgistamine .Põllumajandusloomade identifitseerimiseks nad märgistatakse ning registreeritakse põllumajandusloomade registris. Loomade märgistamine on vajalik selleks, et: jõudlusandmeid täpselt registreerida; eristada looma teistest kogu eluea vältel; tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus;
Rohkem kui 50% alla mesila keskmise. 2. Emakupud on asustatud/mesilasema vakla on toidetud. Sülemlemist on takistatud rohkem kui üks kord. Sülemlemist ei ole toimunud. Mesilaspere hinded aasta kohta 1. Sülemlemine. 1. Sülemlemiskalduvus: madalaim hinne minimaalselt 4 korra kohta (suve 2. Temperament jooksul). Ainult hinne 5 äratab huvi aretuslooma (mesilase) valimiseks. 5. Ei nõela. Saab käidelda suitsikut kasutamata. 4. Ei nõela suitsiku kasutamisel. 2. Temperament: kõikide hindamiste keskmine – minimaalselt 4 3. Ei esine rohkem kui 1–3 nõelamist. korra kohta. 2. Ei esine rohkem kui 4–10 nõelamist. 1. Agressiivsed. Nõelavad metsikult. 3. Kärjelpüsivus: kõikide hindamiste keskmine – minimaalselt 4
annaabi.ee 
