pidamine e.) tõuloomade paljundamine tõufarmides oma karja uuendamiseks ja teistele tõumajanditele või tarbeloomamajanditele andmiseks Nende võtete pidev rakendamine talu karja või kogu tõu piires paljude põlvkondade jooksul võimaldab parandada loomade tõulisust ja jõudlust ning täiustada genotüüpi. Tänapäeval kasutatakse tõuaretusviisidest kõige rohkem puhasaretust, eriti liin- ja perekonnaaretust. Liini (aretusliini, sugulasliini) moodustab ühest väärtuslikust isasloomast (liinialustajast) ja perekonnaaretuse ühest väärtuslikust emasloomast pärinev tõuloomade rühm. Vähem rakendatakse tõuaretuses tõugudevahelist ristamist, liikidevahelist hübridiseerimist ja teisi tõuaretusvõtteid. Tõuaretust organiseerivad taludes zootehnikud (zooselektsionäärid) ja ETLL (Eesti Tõuloomakasvatuse Liit). Sordiaretus: (selektsioon) põllumajanduse kultuurtaimede uute sortide loomine või
61. liin- ja perekonnaaretus · Vene teadlaste eestvõttel tähtsustati aretusliine N. Liidus sedavõrd, et eraldi aretusmeetodina oli kasutusel liinaretus, mis tähendas eesmärki luua uusi ja arendada olemasolevaid aretusliine. · Neid pidi tõus olema vähemalt 5...15, kusjuures kõik isasloomad pidid kuuluma aretusliinidesse. · Genealoogilisse liini kuulusid kõik silmapaistva isaslooma e. liinialustaja isasjärglased mitme põlvkonna jooksul. · Aretusliini kuulusid ainult need isasjärglased, kes sarnanesid liinialustajaga. · Eriti vajalikud olid liinialustajal eripärased omadused. · Aretusliin püsis 3...5 põlvkonna jooksul. Samal ajal toimus uute liinide kujundamine liinaretus · Perekonnaaretus - Perekonna kujunemine sõltub eeskätt emaslooma viljakusest. · Seakasvatuses on lihtne kujundada perekonda, sest igast pesakonnast võib valida 3...5 jätkajat, kusjuures eluajal annab viljakas emis 4...10 pesakonda.
rangusest. Perekondaretus omab suuremat tähtsust seakasvatuses, sest sigadel on suurem viljakus. Perekondaretust rakendatakse seakasvatuses just seetõttu, et mõningad tunnused on hinnatavad ainult emistel (ei ole välistatud ka isa mõju). Näit. viljakus, piimakus nisade arv. Nende tunnuste järgi kulte ei hinnata. Kasvu söödaväärindust ja lihakeha omadusi parandatakse tavaliselt kultide valiku alusel. Lehmaperekondade tähtsus hakkab suurenema seoses embrüosiirdamisega, kuid aretusliini tähtsuseni ta ei jõua. 61. Liin- ja perekondaretus Liinaretuses eristatakse kolme etappi: 1. liinialustaja leidmine liinialustajaks valitakse isasloomad, kelle kehaehitus ja jõudlusomadused vastavad kõige enam aretuseesmärgile. Seejärel hinnatakse nende aretusväärtus ning valitakse liinialustaja. Esimesel etapil kasutatakse ühtlikku paaridevalikut, kuid mitte suguluspaaritust. 2. liinialustaja järglaskonna kujundamine, liinijätkajate leidmine I põlvkonna järglaste seast