eelkäiate haigused ja muu on teada statistiliselt. Segavereliste isendite puhul paljunemises osalevaid koeri kuidagi ei sorteerita. Tõukoerte puhul on aga aretuseks sobivaid koeri oluliselt vähem. Enamasti valitakse nad välimuse, iseloomu ja tööomaduste alusel. Vahest võivad aga selliste suunatud valikute puhul kaasa kanduda ka soovimatud ilmingud. Nii näiteks arvatakse, et puusaliigese düsplaasia esinemine võib olla seotud agressiivsuse välja valimisega aretuskoerte hulgast. Teatud tõugudel või tõugruppidel esinevad vaid tõule spetsiifilised probleemid, kuid pärilike haiguste hulgas on hulgaliselt selliseid, mis esinevad kõigis koeratõugudes (näiteks verehüübimatus või langetõbi). Lähisugulaste kasutamine on aretuse teatud etappidel aga vältimatu, võiks isegi õelda et vajalik soovitud tunnuste kinnistamiseks. On üsna tavaline, et väga heade omadustega koera järglasi omavahel ristatakse, et saada järglasi, kes oma tunnustelt
tavaliselt omavad RD mõõdukal astmel ning luustik on normaalne. Võrkkesta kurrud ei halvenda reeglina looma nägemist oluliselt. Need avalduvad väikestes pimedates punktikestes nägemisväljal, mida koer ise ei pruugi tajudagi ning mis kompenseeritakse ajus "pildi kokkupanekul". Laialdane võrkkesta irdumine vähendab nägemisvälja oluliselt ning täielik irdumine põhjustab nägemise täieliku kao. On vaieldav, mis määral arvestada RDd aretuskoerte tunnustamisel. Mõnel pool ei peeta võrkkesta kurde ebaloomulikeks ning sellised koerad võivad olla aretuses kasutusel, kuna seisund ei ole teatud tõugude puhul pärilik või ei ole ühenduses teiste, nägemisvaegust põhjustavate RD vormidega. Samas teatud tõugude puhul (labradorid, springerspanjelid, samojeedi koerad) ei lubata aretusse ka kerge RDga loomi, kuna sellised koerad võivad saada kutsikad, kel on lisaks silmaprobleemidele ka luustiku arengu häired. Mistahes
Kui segavereliste puhul valib loomi "looduslik valik" ning paljunemises osalevaid koeri kuidagi ei sorteerita, siis tõukoerte puhul on aretuseks sobivaid koeri oluliselt vähem ning lisanduvad inimese tehtavad valikud välimiku, iseloomu ja tööomaduste alusel. Paraku võivad selliste suunatud valikute puhul kaasa kanduda ka soovimatud ilmingud. Nii näiteks arvatakse, et puusaliigese düsplaasia esinemine võib olla seotud agressiivsuse välja valimisega aretuskoerte hulgast. Teatud tõugudel või tõugruppidel esinevad vaid tõule spetsiifilised probleemid, kuid pärilike haiguste hulgas on hulgaliselt selliseid, mis esinevad kõigis koeratõugudes (näiteks verehüübimatus või langetõbi). Aretuse teatud etappidel on lähisugulaste kasutamine vältimatu. See on vajalik soovitud tunnuste kinnistamiseks. Nii näiteks on üsna tavaline, et väga heade omadustega koera järglasi omavahel
annaabi.ee 
