· Metsahobune lai otsmik, lüheldane näo osa, paksud lõuapärad. Indeks (120-145), kael lühike ja lihaseline, karvastik lopsakas, lakk ja tukk paks. Levinud skandinaavias, baltimaades. Ewarti klassifikatsioon paneb kahjuks ühte rühma nii l-euroopa suurima shire'i hobuse ja aasia stepihobused. e) middendorff jagas zootehniliselt tõud: 13) kuidas panna kokku middendorffi ja nathusiuse süsteem? Külmaverelised = sammuhobused / soojaverelised = kiirushobused 14) Eestis aretatavate tõuhobuste hindamise eeskirja kohaselt: a) hobusetõugude hindamise eesmärgiks on aretusväärtuse hindamine. b)täkkude hindamise kaks eripära : · Kolmeliikmeline komisjon · Vähemalt viis täkku korraga c)eestis aretatavatel määratakse tõug ema järgi d) hobuse hindamisel jagatakse kehaosad kahte gruppi ja neid hinnatakse eraldi: I pea, kael ja kere / II jäsemed. e) järglaste hindamisel peab olema : täkul vähemalt 8 kolme aastast järglast, märal vähemalt kaks varssa
järglaste rümbad. Lihakus on samuti üks näitaja, mille kaudu iseloomustatakse rümba väärtust. Lihakus näitab millisel tasemel on arenenud lihased, see on enamasti subjektiivselt määratav (silma järgi). Lihakust saab iseloomustada lihassilma pindala järgi. Eesti Tõusigade Aretusühistu hankis 2001 aastal Saksamaalt lihassilma määramiseks vastava arvutiprogrammi Scan Star. Seetõttu on võimalik määrata objektiivse näitaja (lihassilma pindala ) alusel Eestis aretatavate sigade lihakust 3. Sealiha kvaliteeti iseloomustavad faktorid (liha toiteväärtus, organoleptika, tehnoloogilised näitajad, sanitaarhügieenilised näitajad). Sealiha toiteväärtus oleneb liha keemilisest koostisest, toitainete (valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete) sisaldusest lihas. Kalorite allikaks on valgud, rasvad ja süsivesikud, kuid bioloogiliselt on olulised või hädavajalikud ka B-grupi vitamiinid, asendamatud aminohapped.
Lihakus on samuti üks näitaja, mille kaudu iseloomustatakse rümba väärtust. Lihakus näitab millisel tasemel on arenenud lihased, see on enamasti subjektiivselt määratav (silma järgi). Lihakust saab iseloomustada lihassilma pindala järgi. Eesti Tõusigade Are- tusühistu hankis 2001 aastal Saksamaalt lihassilma määramiseks vastava arvutiprogrammi Scan Star. Seetõttu on võimalik määrata objektiivse näitaja (lihassilma pindala ) alusel Eestis aretatavate sigade lihakust 3. Sealiha kvaliteeti iseloomustavad faktorid (liha toiteväärtus, organoleptika, tehnoloogilised näitajad, sanitaarhügieenilised näitajad). Sealiha toiteväärtus oleneb liha keemilisest koostisest, toitainete (valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete) sisaldusest lihas. Kalorite allikaks on valgud, rasvad ja süsivesikud, kuid bioloogiliselt on olulised või hädavajalikud ka B-grupi vitamiinid, asendamatud aminohapped.
19. Hobuse allüüre hinnatakse eraldii sammus ja traavis. 20. Hobuse sammu hindamisel arvestatakse sammu pikkust, sagedust, hoogusst, kõrgust, korrapärasust ja laiust. Erandjuhul kui kõik teised hinded on head siis võib ka kukesammuga hobusele anda kuni 4 punkti 21. hobuse tööjõudluse hindamisel lähtutakse tõu kasutusotstarbest, eristades ratsatõuge ja veohobuseid 22. eestis aretatavate hobusetõugude jõudluse hindamisel kasutatakse EHS-i pinnitatud kombineeritud süidu ja veovõistluste eeskirju, mis vastavad iga tõi aretusprogrammis kehtestatud nõuetele 23. hobuse tööjõudlust võib hinnata ka spordivõistluste hipodroomikatsetustel 24. järglaste väärtus määratekse kindlask kõigi saadud järglaset järgi. 08.03.07 Noore hobuse hindamine
annaabi.ee 
