valgustaks mõistjat vahetult oma igavese tõega." · Ühines frantsiskaanlaste orduga teismeea lõpul või · Ps. 36,10 "Sinu valguses me näeme valgust." meheea algul. · Ta ütleb, et Franciskus kõitis teda, sest oma õppimata lihtsuses sarnanes ta apostlitele. · Dionysios Areopagitast · Ta leiab, et frantsiskaanid peaksid siiski püüdlema ( u. 500) kõrgemale akadeemilisele tasemele. · Kreeka pärand · Ta õppis Pariisis ja õpetas seal aastail 1248-1255. · Araabia filosoofia mõju · Alates 1257. a. juhib frantsiskaanlaste ordut.
demonstreerida, et seal, kus on nähtud probleeme, neid tegelikult polegi. Igasugune suurte teooriate loomine on asjatu ning inimene tuleks ravida terveks metafüüsilistest luuludest. Filosoofia on oma olemuselt kirjanduszanr, mille tegelasteks on ideed. Ta leiab, et inimene on kui loom, kel on teatud organid ja võimed. Tõeks nimetab ta seda, mis vastab meie ajastu normidele, või seda, mida meie kultuurikaaslased tõeks peavad. 26. PILET UUSPLATONISM (PLOTINOS, DIONYSIOS AREOPAGITAST) JA SELLE MÕJU 20. SAJANDI AJALOOFILOSOOFILISED SUUNAD (SPENGLER, TEILHARD DE CHARDIN, A. TOINBY) Koos kristluse tõusuga ja sellega võideldes tõuseb antiikaja filosoofiline mõte veel kord ulatusliku süsteemini, uusplatonismini. Pöördutakse tagasi Platoni pärandi juurde, lisanduvad ka aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismil oli väga suur mõju kristlusele. See sündis paganluse kaitseks. Plotionos näeb end kui ustavat Platoni õpetuse järgijat ja seletajat
Ilmutuse üleloomulik valgus näitab mõtlemisele suunda, filosoofia püüab seletada. Uurida tuleb siiski mõistusega. Algavad Euroopa misjoneerimise aastasajad. Halb kliima filosofeerimiseks. Dogma ja teoreetilised küsimused langevad tahaplaanile. Euroopa kujuneb kolme suure röövrahva (hunnid, viikingid, maurid) rüüstamise objektiks. Saabub aastasadade pikkune periood, kus säilitatakse traditsioonilist mõttepärandit. Sel ajastul on 3 erandlikku kuju: DIONYSIOS AREOPAGITAST (u.500): peeti apostel Pauluse õpilaseks (nime järgi, Piiblis esineb). Tegelikult võis olla üks Süüria kristlane. Sünteesib uusplatonistlikke ja kristlikke mõtteid ning pakub ideid skolastikale. Tema teosed kujunevad keskajal populaarseteks, tsiteeritakse koos Piibliga. Mõju müstikale, arhitektuurile (gootika, katedraalid), kunstile ja kultuurile.