Neljateistkümnendaks nädalaks on suguelundid põhijoontes välja kujunenud ja loote testosteroonitaset võib võrrelda täiskasvanu omaga. Kui rasedus kulgeb normaalselt, arenevad suguelundid järjekindlalt edasi kuni sünnini: kasvavad suguti, munadikott ja munandid. Poisi areng enne sündi: 1.-7. rasedusnädal - sugurakud tekivad ja liiguvad moodustuvate suguelundite piirkonda. 5.-9. nädal - moodustub munandikude. 8.-14. nädal - kujunevad mehelikud välissuguelundid, tekivad ja arenvad testosterooni tootvad rakud. 14.nädal - testosterooni tase on kõrgpuntkis. 12.-36. nädal- munandid laskuvad munandikotti. 14.-36. nädal - välissuguelundid kasvavad suuremaks. (www.meestekeskus.ee/04raamatud/koikalgablootena.htm)
Sinu mõtted ja käitumine võivad olla väga vastuolulised.Kiirestiareneva keha ja tunnetega võib olla keeruline. Pealegi- Sinu kehas möllavad hormoonid (testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon). TÜDRUKUD: Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.-16. eluaastani. Füsioloogilised: Kasv ja kehakuju muutumine, karvkate, higi ja rasu eritamine, rinnad arenvad välja, menstruatsioon, Vaimne värk sama mis poistel. 63. Üleminekuaastad ja kliimaks Klimakteerium ehk üleminekuperiood algab tavaliselt 4550 aasta vanuses. Selles eas naise viljakus järk-järgult kahaneb. Aegamööda lakkavad munasarjad tootmast naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni, mida nad on tootnud alates puberteedieast. Ovulatsioon, mis on toimunud regulaarselt igakuises tsüklis, jääb aegamööda harvemaks
Selle varal tunnevad X- ja Y-kromosoom teineteist 1.profaasis ära ning konjugeeruvad. Meioosi anomaaliad. Mõnedel loomaliikidel on meioos tugevalt modifitseeritud, nii et tekkiv gameet jääb diploidseks ja saab hakata arenema ilma viljastamiseta spermi poolt nim. partenogeneetiliseks e. neitsisigimiseks. Osadel liikidel esineb ka haploidne partenogenees, mitte kui sigimise vorm vaid kui soo määramise mehanism. Näit. kiletiivalistel (mesilased, sipelgad) viljastatud munad (diploidsed) arenvad emasteks (või töömesilasteks, see sõltub toitmisest), viljastamata munad aga isasteks (haploidsed). Akiasmilise meioosi juures ei moodustu kiasme, s.t. ei toimu krossingoverit. See on normaalne protsess osadel putukatel, näit isastel äädikakärbestel või emastel siidiliblikatel. Meiootiline triiv tähendab seda, et heterosügootse isendi mingi konkreetne kromosoom või alleel kandub järglaskonnale eelistatult. Meioos inimesel
annaabi.ee 
