(1987.a õppekavas nimetati õppetundideks) pidid toimuma kindlal viisil ja kindlas ajavahemikus. Eeldatavad tulemused olid välja toodud kvartaalselt. Päevakava koostas kogu ööpäevaks lasteasutuse arst, mis oli täpselt kellaegade ja kestvusega ära märgitud. 1999.a õppekava oli märgatavalt lühem, kuid lisaks sellele, pidi ka lasteasutus koostama oma õppekava. Samamoodi ka 2008.a õppekava järgi. Struktuur muutus palju arusaadavamaks, sest välja oli toodud laste eeldatavad arengutulemused kolmes vanuserühmas: 1) kuni kolmeaastased; 2) kolme- kuni viieaastased ja viie-kuni kuueaastased; 3) kuue- kuni seitsmeaastased. Välja olid toodud viis valdkonda (kui lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, lisandus kuuenda valdkonnana eesti keel) koos soovitud tulemuste ja mida selleks õpetama pidi. 2008. õppekavas lisandus juurde lisaks 1999. õppekava valdkondadele (keel ja kõne; matemaatika; kunst; muusika; liikumine; eesti keel kui teine keel) Mina ja keskkond
aastas, üldiselt sügisel. Õpetaja kogub lapse arengu kohta teavet nii igapäevaste tegevuste käigus, laste käeliste tööde analüüsi kui ka mängu vaatluse kaudu. Kasulik on küsitleda lapsevanemaid ja teisi lapsega tegelevaid täiskasvanuid, jälgida õppeülesannete sooritust ning tulemusi. Oluline on arengu hindamisel arvesse võtta erinevaid valdkondi ning anda hinnang lapse teadmiste ja oskuste eale vastavuse kohta. Õpetajate orientiiriks on õppekavas pakutud lapse eeldatavad arengutulemused. Pedagoogil tuleb arvestada, et tema poolt kasutatavad lapse arengu hindamise vahendid ei anna lapse arengust väga põhjalikku ülevaadet, pigem võimaldavad saada esialgse pildi lapse arengu tugevatest ja nõrkadest valdkondadest. Kui aga leitakse, et mõne lapse senine areng ei ole kulgenud eakohaselt, selgitatakse lapsevanemale vajadust täiendavate uuringute järele erispetsialistide juures. Seejuures on väga tähtis, millist teavet ja kuidas õpetaja lapsevanematele edastab
Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid Vähemalt kord õppeaastas sõime-ealistele ja 6-7aastastele 2 x õppeaastas - viib rühmaõpetaja lapsevanematega läbi arenguvestluse lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks. Arenguvestluse eesmärgiks on võimalus rääkida vanemaga lapsest, anda hinnang lapse arengule ja leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides. Arenguvestluste laiemaks eesmärgiks on aidata lapsel saavutada õppekava kohaselt eeldatavad arengutulemused. Eesmärkide püstitamisel ja saavutamisel on tähtis lasteaiaõpetaja ja lapsevanema vahelise kokkuleppe saavutamine. Lapsevanemana loodan arenguvestlusega saada teavet ja abi oma lapse arengu kohta, ühtset arusaama lapse vajaduste osas, usalduslikku koostöösuhet ja koostöövõimaluste leidmist kodu ning lasteaia vahel. Arenguvestluse käigus tuleb lasteaiaõpetajal koos lapsevanemaga sõnastada lapse arengu konkreetsed eesmärgid ja koostada loetelu tegevustest, mis on
annaabi.ee 
