Seisukohta esindavatest ühiskonnateoreetikutest võib nimetada näiteks Daniel Belli, Alvin Tofflerit ja Yoneji Masudat, keda peetakse üldiselt ka infoühiskonna mõiste käibeletoojateks. Tehnofoobia Hirm tehnoloogia ees paneb nägema ka tehnoloogiaga seotud muutusi ennekõike negatiivsetena, tuuakse välja, et tehnoloogilised arengud nagu kehasse siirdatavad mikrokiibid, superarvutid või Maad ümbritsevad satelliidisüsteemid võivad viia senitundmatute arenguteni. Selle suuna teoreetikud on näiteks Herbert Schiller ja Jacques Ellul. Tehnoneutralism Tehnoloogiasse suhtutakse neutraalselt, võimalik isegi, et eitatakse tehnoloogia rolli ühiskondlikes muutustes. Tehnoloogia iseenesest ei ole TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon hea ega halb. Tehnostrukturalism Näeb tehnoloogias ennekõike toodet või produkti, mis käib kaasas ühiskonna arenguga ja on osa laiemast sotsiaalsest kontekstist.
jooksvatest näitajatest. Hinnangu kujundamisel ei tohiks audiitor anda kindlat kinnitust, et perspektiivses infos antud tulemused saavutatakse või mitte. Perspektiivse info hindamisel on oluline see, kuivõrd audiitor tunneb ettevõtet. Perspektiivse info hindamisel tuleks silmas pidada järgnevaid asjaolusid: 1) Perspektiivset infot ette valmistanud töötajate kogemused/oskused. 2) Kas ettevõtte tagasivaateline info lubab loogiliselt jõuda selliste arenguteni, mida juhtkond pakub. 3) Kas informatsioon, mida kasutatakse, ka. perspektiivne on kooskõlas seaduste ja normatiivaktidega. 4) Kas varasemate perioodide finantsaruanded on auditeeritud ja milliste tulemustega. 5) Milliseid arvestusmeetodeid, skeeme ja põhimõtteid kasutati, kust saadi statistilised andmed. 6) Kuidas on realiseerunud varasemad prognoosid. Juhul kui audiitor jõuab seisukohale, et juhtkonna tuleviku nägemus ei ole realistlik, siis tuleb
olukord oleks see, mis paneb leukotsüüte, lümfotsüüte jms rakke, haigustekitajaid ründama. Samaaegselt pandi tähele, et selline reaktsioon võib olla ka organismile raske tekkis allergia mõiste (von Pirquet). 1924. aastal avastati, et ka astmat võib tekitada reaktsioon mikroorganismide (nt hallitusseente) vastu. Paul Ehrlich (1854-1915) lõi kunstlike antikehade filosoofia, süstematiseeris immuunsuse konsteptsioonist lähtuvalt kemoteraapia (mis viis lõppkokkuvõttes oluliste arenguteni ravimitööstuses vt ka ptk ??). Idee seisnes selles, et teatava keemilise ühendiga seotakse 2 Fagotsüüt õgirakk, vere ja teiste kudede liikumisvõimeline rakk (neutrifiil, makrofaag), mis haarab endasse ja hävitab baktereid ning teisi kehavõõraid tahkeid osakesi, aga ka oma organismi rakkude surnud osi. 3 toksiini aktiivsed ja kahjulikud sidemed. Rakkudel oleks nn kõrvalahelad, nagu nt koevärvidel
annaabi.ee 
