ühiskonda humaansuse poole. Sellega seonduvalt arvas ta, et inimkond vabaneb vaid siis, kui riik hävineb. Tänu ligikaudu kaks sajandit kestnud valgustusajastule, mis suunas inimesi ise mõtlema ja filosofeerima, suutis ühiskond suuresti vabaneda neid ennem piiranud ja ka piinanud seadustest, mis mingis osas olid tegelikult inimvastased. Samuti pandi sellega alus varem tundmatute teaduste arengutele ja uurimistele, mis aitasid ühiskonna ja ka riigid järgmisele arengutasandile, pürgides helgema eluolu poole. 23.04.2012
kognitiivne mudel - inimese tunnetuslik aktiivsus sotsiokultuuriline mudel Põhimõttelisi vastuolusid neis lapse arengu loogika osas pole. Just seepärast ei pea me analüüsima neid kõiki, vaid piisab ühest. Võtame näiteks Lev Võgotski (2006) sotsiokultuurilise mudeli ning vaatleme väikelapse arengu seaduspärasusi. Tuletame meelde, et just väikelastega tekkinud probleemid viisid indigolaste fenomenini. 3-aastase kriis Kriis tähendab lapse üleminekut uuele arengutasandile. 3-aastase kriisile on omased kangekaelsus, negativism, despotism ja trots. Esimeseks sümptomiks, mis iseloomustab kolmeaastase kriisi saabumist, on n e g a t i v i s m. Negativismi tuleks selgelt eristada tavalisest sõnakuulmatusest. Negatiivne reaktsioon erineb tavalisest sõnakuulmatusest kahe olulise momendi poolest. Esiteks asub siin esiplaanile sotsiaalne suhe, suhe teise inimesse. Negativism on sotsiaalse iseloomuga akt
Konflikti lahendiks oleks see, kui tootlikud jõud (tootmisvahendid) ühiskonnastatakse, kui tekib plaanimajandus, raha kadumine. · Klassid Sotsiaalne revolutsioon ülemklassid ei saa ja alamklassid ei taha enam nii elada. Marx sõnastas 3 ühiskonna arengu seadust: 1. Vastandite ühtsuse ja võitluse seadus, mille järgi igas nähtuses on olemas seesmised vastuolud, mis toovad ühiskonna uuele arengutasandile 2. Kvantitatiivsete muutuste kvalitatiivseteks muutusteks ja kvalitatiivsete muutuste kvantitatiivseteks muutusteks ülemineku seadus 3. Eituse eitamise seadus Kokkuvõtteks on igas nähtuses sisemised vastuolud, mis hakkavad üksteist eitama, ja need vastuolud viivad ühiskonna kvalitatiivsele hüppele, mille tulemusena jõuabki ühiskond kõrgemale arengu tasemeni kui ta seni oli.