see Eesti, kus on kindlustatud eesti kultuuri püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega. Kõik väljapakutud eesmärgid on tähtsad ja ühtegi neist ei saa teisega asendada. Kui seame eesmärgiks Eesti jõudmise viie rikkama Euroopa riigi sekka, ei saa jätta analüüsimata, millised tagajärjed toob see kaasa keskkonnaseisundile, eesti keelele ja kultuurile ning ühiskonna sidususele. Strateegias analüüsitakse ka Eesti arenguvalikuid kolme võimaliku arengustsenaariumi terminites: · jätkustrateegia; · konservatiivne arengutee; · sotsiaalne partnerlus. Huvitaval kombel vastavad need kolm arengustsenaariumi täpselt poliitiliste ideoloogiate klassikalise kolmnurga kolmele tipule: liberaalne, konservatiivne ja sotsiaaldemokraatlik. Analüüsi tulemusena pakutakse SE21s välja sünteesstsenaarium teadmusühiskond. See stsenaarium kujutab endast püüdu ühendada kolme nö puhta stsenaariumi tugevaid külgi
118 Esimeses laines suurte ja keskmiste ettevõtete erastamisel langes Eesti insaiderite kätte umbes 40% ettevõtetest, praeguseks on insaiderite kätte jäänud 10% ringis 119 Eesti rahvusvaheline reiting on kõige kõrgem a majandusvabaduse osas b inimarengu indeksi alusel c globaalse konkurentsivõime alusel 120 Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee "Lõuna- Soome" arengustsenaariumi korral a jääb Eesti ainult Soome ettevõtete huvisfääri b jääb Eesti Skandinaavia ja eriti Soome ettevõtete huvisfääri c jääb Eesti põhiliselt transnatsionaalsete korporatsioonide huvisfääri 121 Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee "Suur mäng" arengustsenaariumi korral a on väga suur kihistumise oht b on keskmine kihistumise oht c on väike kihistumise oht
118 Esimeses laines suurte ja keskmiste ettevõtete erastamisel langes Eesti insaiderite kätte umbes 40% ettevõtetest, praeguseks on insaiderite kätte jäänud 10% ringis 119 Eesti rahvusvaheline reiting on kõige kõrgem a majandusvabaduse osas b inimarengu indeksi alusel c globaalse konkurentsivõime alusel 120 Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee “Lõuna- Soome” arengustsenaariumi korral a jääb Eesti ainult Soome ettevõtete huvisfääri b jääb Eesti Skandinaavia ja eriti Soome ettevõtete huvisfääri c jääb Eesti põhiliselt transnatsionaalsete korporatsioonide huvisfääri 121 Eesti Tuleviku-uuringute instituudi koostatud tulevikustsenaariumi ühe võimaliku arengutee “Suur mäng” arengustsenaariumi korral a on väga suur kihistumise oht b on keskmine kihistumise oht c on väike kihistumise oht
sõltuvuse kujunemise tee ajus sama. Füüsiline sõltuvus- organism kohaneb uimastiga ja seab oma tegevuse ümber. Kui aine organismist kaob tekivad võõrutusnähud, need on ebameeldivad ja manustataksegi uus annus. Psüühiline sõltuvus on keerulisem. Kaua ilma uimastiteta inimene võib äkki tunda iha uuesti tarbida. Uimasti korduval kasutamisel leiavad inimese ajus aset muutused, mis on pikaajalised ja sageli pöördumatud. Uimastitest sõltuvusse jäämine toimub reeglina kindla arengustsenaariumi kohaselt. Uimastisõltuvusega kaasneb kontrolli kadumine isikliku elu üle, tekkida võivad tõsised tervisehäired, isiksuseomaduse muutused ning sotsiaalsed ja majanduslikud tagasilöögid. Sõltuvuse teke oleneb:tarbija isikuomadustest, pärilikest omadustest, organismiseisundist;tarbitava aine omadustest kasutamise iseloomust ja intensiivsusest;ümbritsevast keskkonnast ning veel paljudest teguritest.37. Uimastitarbimise põhjused.Esmakordselt proovitakse
Seega tasakaalustab Euroopa, sealhulgas ka väikese Eesti metsasuse suurenemine mingil määral globaalset metsade hävitamist. Euroopa metsade pindala koos Venemaaga on 1 005 001 000 ha . Erinevate stsenaariumide järgi võib Euroopa metsa pindala aastal 2040 olla 329 kuni 343 miljonit hektarit. Euroopa metsade puidutagavara on 114,2 miljardit m3 (State of Europe's Forests, Forest Europe,UN ECE, FAO, 2011). Euroopa metsade kogu puidutagavara suureneb arengustsenaariumi järgi 51 miljardilt tihumeetrilt 2000. aastal 62 miljardi tihumeetrini 2040. aastal. Puistute keskmine puidutagavara hektari kohta suureneb sama aja jooksul 152 tihumeetrilt 189 tihumeetrini (Outlook for the developments of European forest ressources, 2003). Metsasuse protsent on riigiti väga kõikuv. Soomes on see 74 % ja Rootsis 67 %. Samas on Malta metsasus vaid 1,1%, Islandil 1,4% ja Iirimaal 6,6%). Iga eurooplase kohta tuleb keskmiselt alla poole hektari metsa
Kuna Universum oli veel väga ebastabiilne, tekkisid erineva tihedusega aine piirkonnad. Mismoodi see toimus, ei tea keegi täpselt ja seda uuritakse mudelite abil, kasutades maailma võimsamaid arvuteid. Tulemused näitavad, et võis tekkida iseloomulik võrgustik, millele ruumis vastab käsna või kärge meenutav struktuur. Tänapäevased vaatlused näitavad, et galaktikate paigutus Universumis meenutab samuti võrgustikku. See viitab mudelarvutuste aluseks oleva arengustsenaariumi tõepärale. Arvutused näitavad ka, et Universumi stabiilsuse tagamiseks peab seal olema ka nn. varjatud massi, mida pole näha ja nn. tumedat energiat. Mis on nende mõistete taga, pole veel teada. Tekkinud tähed moodustasid täheparvi ehk galaktikaid. Neid on tänaseks avastatud üle saja miljoni ja mis ikka veel eemalduvad üksteisest. Seda tõendab fakt, et valdaval enamikul galaktikatest, mille kiirgusspektreid on pildistatud, on spektrijooned nihkunud
annaabi.ee 
