Jätkusuutlik Eesti mis ja milleks? Kirjeldades iga eesmärgi sisu, komponente ja mõõdikuid, eesmärgi saavutamisega seotud ohte ja saavutamise põhimehhanisme ning soovitavat seisundit aastaks 2030, analüüsitakse Eesti pikaajalises arengustrateegias SE21 ühiskonna jätkusuutliku arengu eeldusi üleilmsete arengute kontekstis ja püstitatakse neli esmapilgul üsna vastuolulist eesmärki: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus; · heaolu kasv; · sidus ühiskond; · ökoloogiline tasakaal. Üks SE21 paradokse on, et Eesti on jätkusuutlik, kui ühiskonnas toimub selgelt tajutav, mõõdetav ja kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Seega on jätkusuutlik
asjade Internet, kus veebist saab masinate, sõidukite, aparaatide, sensorite ja paljude muude seadmete omavahelise suhtlemise keskkond. Selle alusel arendatakse välja palju rakendusi uutes valdkondades, nagu näiteks energiaseire, transpordiohutussüsteemid ja hoonete turvalisus. Tuleviku internet Tuleviku Interneti sotsiaalse ja majanduspotentsiaali täielikku ulatust ei ole veel lõplikult kaardistatud, kuid see on juba haaranud keskse koha maailmamajanduse mitme piirkonna arengustrateegias ning hakkab ka Euroopas oma kohta leidma nn Lissaboni-järgse tegevuskava raames. See potentsiaal hõlmab: tootlikkuse tõusu, mis on vajalik majanduskasvu ja jõukuse säilitamiseks, hoolimata globaalsest konkurentsist, tööjõu vananemisest ja keskkonnasäästlikkuse saavutamise kuludest, ning paljusid sotsiaalse iseloomuga uuendusi, mille abil saab eurooplaste elukvaliteet jätkuvalt paraneda. Internet Euroopas
koostamiseks kasutati Riigikantselei, ministeeriumide ning valitsusväliste organisatsioonide valitud näitajaid. (Säästev ...) 3.2.1. Säästva arengu näitajad 2011 2011. aastal ilmunud kogumik „Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development“ on praegusel hetkel kõige hilisem avaldatud kogumik. Seal analüüsitakse, kuidas edeneb arengukava „Säästev Eesti 21“ eesmärkide saavutamine. Üheks oluliseks aspektiks on see, et paljude arengustrateegias välja toodud jätkusuutlikkust ohustavate tegurite oht tõusis majanduskriisi tagajärjel, mistõttu nii mõnigi neist oli 2011. aastal aktuaalsem kui 2004. aastal, mil strateegia kirja pandi. Antud kogumikus on käsitletud 75 säästva arengu näitajat ja nende trende. (Säästva ... 2011, 5) 9 Paljude põhinäitajate trende majanduskriis ja muud väliskeskkonna šokid aastaks 2011 mõjutanud ei olnud
Maatriksites hinnatakse töötajate töösooritust, arenguvõimelisust ning tuleviku positsiooni. Ideaalis peaks selline eelnev hindamine ka reaalselt toimima hakkama ja edutamise süsteemi aluseks olema.Kuna hetkel puudub ettevõttes konkreetne arendamise süsteem, siis on tekkinud olukord, kus ettevõte võib ilma jääda väga headest spetsialistidest, kes võiksid tulevikus olla ettevõtte tippspetsialistid, juhid või tippjuhid. Olukorra lahendamiseks on ettevõtte üldises arengustrateegias ette nähtud töötajate arengustrateegia loomine ja rakendamine, alustades ettevõtte struktuuri ümbertegemisest. 3.1.3. Küsitluste kokkuvõte Järgnevalt on esitatud kokkuvõte käesoleva uuringu läbiviimiseks tehtud küsitluslehtedest koolitustegevuse kohta Fortum Termest ASi juhtide, spetsialistide, tehnikute ja ametnike seas. Küsitluslehti jagati välja 45, täidetud küsimustikke tuli
annaabi.ee 
