Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitab oma vahekordi või riidleb või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. Miks kiusatakse? Põhikooliealistest õpilastest satub ca 5 - 15 % kiusamise objektiks. Koolitervishoiu uurimuse kohaselt kogeb ca 7% Helsingi põhikooli vanema astme õpilastest koolikiusamist vähemalt kord nädalas. Kiusamine on raske nähtus, millesse tuleb alati sekkuda. Kiusamise objektiks sattumine on arengurisk, kuna kiusamine pole mööduv nähtus, vaid püsiv olukord, mis võib jätkuda aastast aastasse. Kiusamisega seostub kergesti terviklik inimväärikuse kaotus samaväärses rühmas. Kiusatud õpilane muutub tõrjutuks, ebapopulaarseks ja tema tegevusse suhtutakse negatiivselt. Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei
Kiusamiseks ei peeta seda, kui kaks enam-vähem ühe tugevusega õpilast vabatahtlikult vaidlevad või kaklevad. (Lasteombudsman 2014) 3. Kiusamise avaldumine Põhikooliealistest õpilastest satub ca 5 - 15 % kiusamise objektiks. Koolitervishoiu uurimuse kohaselt kogeb ca 7% Helsingi põhikooli vanema astme õpilastest koolikiusamist vähemalt kord nädalas. Kiusamine on raske nähtus, millesse tuleb alati sekkuda. Kiusamise objektiks sattumine on arengurisk, kuna kiusamine pole mööduv nähtus, vaid püsiv olukord, mis võib jätkuda aastast aastasse. Kiusamisega seostub kergesti terviklik inimväärikuse kaotus samaväärses rühmas. Kiusatud õpilane muutub tõrjutuks, ebapopulaarseks ja tema tegevusse suhtutakse negatiivselt. (Tallinn, Koolikiusamine) Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil
Kuulake ja lubage neil välja öelda kõike, mida nad tahavad. Sageli küsitakse ühte ja sama küsimust mitmeid ja mitmeid kordi. Õige vastus ei ole sel puhul "Ma ütlesin juba". Tuleb vastata ja seletada nii mitmeid kordi, kui on vajalik. 1.8.2 Laps pole spioon ega diplomaat Kooselu lõpufaasis (ja seda päris pikalt) võib kodus valitseda vanematevaheline sage, avatud ja vihane tülitsemine. See on suurim arengurisk, mida lapsed kodus võivad kogeda. Seepärast võib abielulahutus mõjuda lastele isegi soodsalt, kui olukord kodus pärast lahutust muutub rahulikuks ja etteaimatavaks. 26 Hea oleks, kui pärast lahutust suudetakse täiskasvanutevahelised arusaamatused lahendada rahulikult või vähemalt lastest eemal, lapsi tülidesse n-ö tunnistajatena või teadete edasitoimetajatena kaasamata.
annaabi.ee 
