prognoosida ja luua oma tulevikku. (Bellinger 2004) Teadmusjuhtimisega seotud valdkonnad on organisatsiooni mälu e. säilitatud organisatsioonilised teadmised, organisatsiooniline õppimine ja intellektuaalne kapital. Kogu ühiskond on suundumas teadmusajastusse, kus väärtustatakse teadmisi. Olulisel kohal on teadmuse omandamine, töötlemine ja jagamine. Teadmised ei ole tarbetu luksus vaid strateegiline arenguressurss. Oluline on teadmine selle kohta, kuidas omandatud teadmisi tulemuslikult rakendada. Eestis on töötussektori osatähtsus vähenenud ja teenindusvaldkond jõuliselt suurenenud. Selline olukord loob vajaduse teadmusorganisatsioonide järele. Samas mõjub Eestile tema väiksus- pole väga suurt konkurentsi ja see pärsib organisatsioonide pingutustahet. Rohkem on teadmusjuhtimise ilminguid märgata Eesti hariduspoliitikas. Eesti majanduse
Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond? Uus ühiskond on defineeritud eelkõige nende meetodite kaudu, millega toimub teadmuse omandamine, töötlemine ja levitamine/jagamine. Haritud ja kogemustega inimene on oluline ressurss nii riikide kui organisatsioonide jaoks (teadmised pole tarbetu luksus vaid strateegiline arenguressurss) 20. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek. Ta väitis et postindustriaalne ühiskond on informatsioonile juhitud ja teenindusele orienteeritud. Ta lisas ka et postindustriaalne ühiskond peaks asendama agraarühiskonna kui peamise süsteemi. Ta mõtles välja kolm postindustriaal ühiskonna komponenti: 1. Vahetus tootmiselt teenindusele 2. Uute teadusel põhinevate tööstuste keskpunkt 3. Uute tehniliste eliitide tõus ja uue kihistumise põhimõtte saabumine
Sellised ülesanded pakuvad lapsele huvi ja pinget, esitades talle väljakutse, kuid on samas tema õppimisvõime piirides. Nii kasutatakse ära lapse loomulik õppimisvõime ja luuakse parimad eeldused tema arenguks. Arenguprobleemiga on tegu siis, kui kindlad arenguülesanded pole täidetud. Arenguprobleem esineb kui vastuolu või ebakõla järgmiste asjaolude vahel: a) indiviidi enda arengueesmärk; b) tema arengupotentsiaal; c) arengunõuded, mida esitab pere, lasteaed, kool; d) arenguressurss. Teisisõnu- keskkond võib esitada lapsele tema arengupotentsiaali seisukohalt kas liialt kõrgeid või liialt madalaid nõudmisi ja ei arvesta seega lapse individuaalseid iseärasusi ja vajadusi. 31 Oluline on tunda lapse ,,aktuaalse arengu" taset see on: neid oskusi, teadmisi, omadusi, mis lapsele antud hetkel on omased, mida ta varasema arengu käigus on jõudnud omandada.
annaabi.ee 
