,,Arengupeetusega laste matemaatikateadmiste iseärasusi" Viivi Neare Nõukogude Kool, 1979, juuli ,,Arengupuutega laste õpetamise ning kasvatamise üldpõhimõtted ja diferentseerimine" Eripedagoogika( ka ravi- rehabilitatsioonipeadagoogika) kui teadus mitmesuguste arengupuuetega laste õpetamisest ja kasvatamisest on ühtse teooriaga valdkonnaks hakanud kujunema suhteliselt hiljuti. Millist praktilist kasu võiks olla ühisjoonte väljatoomisel, seni üksteist üsnagi lahus arenenud oligofreno-, surdo-, tüflo- ja teistest eripedagoogkatest? Käesolevas artiklis püütakse põhjendada eripedagoogika ühiste seisukohtade vajadust meie vabariigi tingimustes. Interpersonaalsete suhete uurijad võivad lisada, et arengupuuetega laste staatused on
klassini, kus nad omandaksid ka eriala. Tema meelest seisneb pakiline probleem selles, et Tallinnas ja Pärnus tuleb alustada kustesuunitlustööd eriinternaatkoolides. Erialadeks pakub ta välja teenindussfääri madalama kategooria töölise, meditsiiniasutuse hooldusõe, autobussi, trammi või trolli remondilukksepa eriala, kuna madalamate kategooriate oskustöölistest on tema sõnul alati puudus. 1982. aastal ilmus Karlepi ja Kõrgesaare poolt artikkel „Arengupuuetega laste õpetamise ning kasvatamise üldpõhimõtteid ja diferentseerimine“. See artikkel oli küll põhiliselt keskendunud vaimse alaarenguga laste õpetamisele, kuid mainitakse ka, et abikooli õppematerjale ja metoodiliseid võtteid kasutatakase edukalt arengupeetusega laste õpetamisel. Jaan Kõrgesaare poolt on ka tehtud 1984. aastal intervjuu Niina Tsõpinaga. Niina Tsõpina oli tollal vaimse arengu peetusega laste pedagoogika ja psühholoogialabori pedagoogigagrupi juhendaja
Nõukogude naine töötas mehega võrdselt, riik soosis laste kasvatamist selleks loodud asutustes. Lasteaedades olid avatud muuhulgas ööpäevarühmad, vastu võeti lapsi alates kolmandast elukuust. Lasteasutustes olid väga range puhtusenõuded, kollektivistlik kasvatus. Väärtustati mängu kui õppimise viisi. Üleliidulised detailsete ettekirjutustega õppekavad. 1845-1918 leidsid aset vaimuhaigete, sh vaimselt alaarenenute, epileptikute, kurtide ja pimedate loendused. Arengupuuetega inimeste hooldus- ja kasvatusasutuste rajamine toimus filantroopiliste rühmituste ja pastorite eestvedamisel. Kuigi Tartu Ülikooli juures oli väga heal tasemel arstiteaduskond, ei toetanud arstid tol ajal veel puuetega isikutega tegelemist. 1920-1940 erivajadustega lastele hakkasid tähelepanu pöörama nii arstid, õpetajad kui ka ühiskonnategelased. Võeti vastu riiklik hoolekandeseadus, mille rakendumine takerdus majandusraskuste taha
annaabi.ee 
