lastel on täpselt samad eeldused saada spetsialistideks, sõltumata absaluutselt pärilikkusest ja laste vaimsetest võimetest. Tänapäeval on aga just paljud teooriad, testid ja ja muud hindamise kritiseeriumid tulnud välja 20. sajandi alguses ilmunud artiklite ja teooriate põhjal. Üks põhilisemaid alusepanijaid oli sellega Alfred Binet. 1905 avaldasid Binet ja Simon skaala, millega sai mööta laste intellektuaalseid võimeid, mis on aluseks tänapäevastel IQ testidele. Arengupsüholoogia tähtsus on tegelikult koos ajaga olnud väga kiirel tõusuteel, sest mida edasi areneb ühiskond seda rohkem on ühiskonnal vaja kõrgelt haritud spetsialiste. Samuti tõuseb ka inimeste keskmine vanus, mille tõttu arengupsüholoogia just ka vanemate generatsioonde hulgas järjest kasvab. Kokkuvõtteks võib õelda, et inimeste arengu uurimine ei ole ilmselt veel kaugelt läbi ja ilmselt ei saa ka kunagi, sest kuigi areng selles on olnud fenomenaalne on palju veel tundmatust.
Arengupsühholoogia Arengupsüholoogia Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema. Millega tegeleb arengupsühholoogia ja tema eesmärgid Arenupsühholoogia tegeleb: 1) Inimese arengu mehhanismidega 2) Arengu mõtestamisega 3) Tunnetuse, sotsiaalse arengu uurimisega Arengupsühholoogial on kaks eesmärki: 1) kirjeldada inimeste käitumist läbi nende arengu; 2) selgitada põhjusi ja protsesse, mis produtseerivad muutusi käitumises ühest ajahetkest teise. Inimese areng jaguneb Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Sotsiaalne areng- väliste, kultuuriliste, sotsiaalsete mõjude poolt määratlev areng. Täiskasvanuiga 20/25 60/65 aas...
süstematiseerimine ninhg interpreteerimine psühholoogia teooria seisukohalt *Vaatlus jaotatakse isel ja kestvuse järgi:juhi-,püsi-,enese-,tunniajaline-,ööpäevaringne vaatlus jne 3)Vestlus 4)Intervjuu- Strukteeritud intervjuu(küsim läbimõeldud) ; mittestruktureeritud intervjuu 5)Küsitlus 6)Hinnangute leht 7)Testimeetodid INIMESE ARENG. *..e ontogenees-muutused munaraku väljastumisest kuni inimese surmani. Arengupsüholoogia- *..uurib arengulisi muutusi *eristatakse füüsikalist,kognitiivset ja sotsiaalset arengut *areng sisaldab endas kasvamist kui ka küpsemis protsessi *uurib kuidas laps erineb täiskasvanust *uurib lapse arengu seaduspärasusi. Pärilikkus- *23paari kromosoome,kannavad endas pärilikkuse omadusi.Pärilikud om on enamasti polügeensed *Genotüüp-vanematelt saadud päriline tegurite kogum *Fenotüüp-genotüübi väljendamione konkreetsel inimesel *Kromosoomid koosnevad geenidest
kujuteldavat reaalsust tegevuste kaudu objektide abil, mis toimivad rekvisiitidena. Arengu 9 käigus eraldub sümboliline tegevus zestidest ja kehalisest aktiivsusest. Teisel ja kolmandal eluaastal muutub mäng lisaks ka sotsiaalseks tegevuseks ning ilmnevad esimesed vastastikused ja teineteist täiendavad rollid. ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002) Arengupsüholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kivisalu, K. (2005) Miljon mängu eest. Pere ja kodu. Aprill, 58-61 Mäng. (1992) Eesti entsüklopeedia. 6. kd. Tallinn: Valgus. 501 Mäng. (2006).[2009, oktoober 05] http://wiki.zzz.ee/index.php/M%C3%A4ng 10 Nugin, K. (2007). 3-6-aastaste laste intellektuaalne areng erinevates kasvukeskkondades WPPSI-R testi alusel. Tallinn: TLÜ Kirjastus Saar, A. (1997). Laps ja mäng
Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat. Kui eesti keeles kasutatakse noor siis seda üldiselt mõeldakse üliõpilase tähistamiseks. Teine seoses selle ealistega peame vaatama kuidas autor kasutab seda terminit. Teismelise eas 11-19 a indiviidid või teine võimalus märgistab teismelise terminit ehk murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt. Nooruk on täisea ja lapseea vahel. *Primaarsete sugutunnuste areng (arengupsüholoogia lähenemine)- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks. Enamikes arengupsühholoogia õpikutes jagatakse kaheks: varajane ja hiline. Eestis algab puberteet 10-11 aastaselt.
annaabi.ee 
