Ületreeningu oht on kõige suurem teismeliseeas, kui nooruk kasvab kiiresti pikkusesse. Südame ja veresoonte areng ei pruugi olla sama kiire ja seetõttu ei ole suurt pingutust nõudvad ja eriti jõusaalis raskuste tõstmisega seotud harjutused kõikidele noorukitele sobivad. 3. Kehalist aktiivsust määravad tegurid Kehalist aktiivsust määravad paljud tegurid, mille mõju tugevus varieerub erinevates vanus- ning arenguperioodides. Oletatakse, et tegurite vahel eksisteerivad koosmõjud, kuid neid on veel väga vähe uuritud ja kirjeldatud. Enamus teguritest on leitud ristläbilõikeliste uuringutega, seega saab hinnata korrelatiivse, aga mitte põhjusliku seose olemasolu. Sageli on tegurite jagamine gruppidesse tinglik, sama tegurit sobib liigitada mitmesse gruppi. Individuaalsed mittemuudetavad tegurid: sugu; kronoloogiline ja bioloogiline vanus,
Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel viisil. Erinevatel arenguetappidel lahendavad lapsed ka probleeme erinevalt. Referaadis uuritakse millised on need arenguastmed mille laps läbib erinevates arenguperioodides Piaget ja Kohlbergi teooriate järgi. Mis on nende arenguetappide iseärasused, sarnasused, erinevused? Mis juhtub kui arenguetapi läbimine hälbib või läbitakse tavapäraselt? Millised moraalsed järeldused võib teha erinevatel arenguetappidel laste kohta? 3 1. Jean Piaget ja Lawrence Kohlbergi teooriad Jean Piaget (9. august 1896 16. september 1980) oli sveitsi psühholoog. Olles uurinud lapsi, jõudis Piaget järelduseni, et loogiline mõtlemine areneb aeglaselt
mõõdukas kuni suur (paneb hingeldama ja higistama) ning kestab vähemalt 20 minutit.III soovitus - Vähemalt 2 korda nädalas peaks tegelema kehaliste harjutustega, mis soodustavad lihasjõu ja painduvuse arengut ning säilitamist ja soodustavad mineraalainete ladestumist luudesse20. Laste kehalist aktiivsust määravad tegurid:Kehalist aktiivsust määravad paljud tegurid, mille mõju tugevus varieerub erinevates vanus- ning arenguperioodides. 1.Individuaalselt mittemuudetavad tegurid sugu; kronoloogiline ja bioloogiline vanus, geneetiline eripära; liikumisaparaadi arengukiirus ja tase; isiksuseomadused; krooniliste haiguste/puuete olemasolu. 2. Individuaalsed muudetavad kehamass, rasvkoe osahulk; kehaline võimekus; teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest tervisele; suhtumine kehaliselt aktiivsesse eluviisi; kavatsused muuta oma eluviisi kehaliselt aktiivseks. 3. Sotsiaal-
psühholoogia koolkonna esindajad. Lisaks õppimisele on lähedasteks, kuid õppimisest eristuvaiks olulisteks mõisteteks muutunud käitumisele ja loodetavasti ka muutunud teadmistele küpsemine ja harjumine. Küpsemine (maturation)on selline soorituste ja teadmiste muutus, mille põhjustavad indiviidi vanemaks saamisel lahti rulluvad bioloogiliselt determineeritud käitumismustrid. Eelkõige on küpsemise roll oluline varastes arenguperioodides, kus mitmed inimesele omased funktsioonid on esialgu füsioloogiliselt tagamata (näiteks vastsündinud inimlaps ei suuda kõnelda, kõndida ega temale suunatud kõnet mõista). Harjumine (habituation) on reaktsioonide muutumine korduvalt ilmnevatele stiimulitele, millel ei oma otseselt elulist mõju indiviidile, ent mis tema elus aset leiavad. Näiteks võib mürarikka tänava äärses korteris elav imik harjuda mööduvate autode müraga, mis teda esialgu (reflektoorselt) võpatama ja
annaabi.ee 
