aitamiseks, sest väljarändajad hoolitsevad ise selle eest, et perekonnad kasutaksid otstarbekalt nende raha, mida tavaliselt saadetakse väikeste summadena: sada või paarsada dollarit korraga. Pole tarvis mingit bürokraatiat peale pangaülekande. Mõnes riigis jõuab kuni kaks kolmandikku neist rahasaadetistest maapiirkondadesse hämmastav näide sellest, kuidas vaesed aitavad end ise. Vahendid, mida perekonnad kohe ära ei kuluta, võivad saada tähtsaks arengumootoriks väikelaenuvõrgustike või väikeettevõtete stardikapitali kaudu, mis toob küladesse lootust. Noorele inimesele, kes on üles kasvanud külas, kus ainsaks õhtuseks meelelahutuseks on jumalateenistus kohalikus kirikus või rahvateater, on suurlinna tuled ja kuulsuste glamuurne elustiil sama suur ahvatlus nagu New York Ameerika südamaa farmist pärit püsimatule teismelisele. Just sellepärast lahkuvad inimesed roheliste puude ja kõrguva taevalaotusega küladest, et
Kõik saab alguse huvist teaduse vastu ja seda meie riik ka tekitab. Eesti on väga suurt rõhku pannud haridusse ja selle kvaliteeti. Meil on erinevad teadusasutused nagu AHHAA ja Energia avastuskeskus. Sellised keskused tekitavad juba noores eas huvi teaduse ja eksperimentide vastu. Samuti on populaarsed teadussaated nagu Ajujaht ja rakett 69. See tõestab, et eestlased on teaduslembe rahvas. Meie riigis kasvavad targad ja innovaatilised inimesed ja just nemad on Eesti arengumootoriks. Teiseks, kui mootor on olemas, tuleb see ka töökorda seada, mis aga maksab üpris palju. Riik on see, kes peab teadust rahastama. Praegu teeb Eesti panustamine teadusesse aga hoopis vähikäiku. Paika on pandud arengustrateegia „Teadmistepõhine Eesti“, mis loodetakse aastal 2020 ka täita. Kuid praegune strateegiast kinnipidamine näitab, et see jääb täitmata. Näiteks üheks punktiks oli viia teadusinvesteeringud 1% SKT-st aastaks 2015, mida ei suudetud täita.
keemiatoodete valmistamiseks. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra hiljem rakendati sarnaseid ammutusviise ja transpordivõimalusi ka maagaasi tootmisel ja veol. Maagaas sobib samuti kütteks, elektri tootmiseks kui ka keemiatööstuse toormeks. Sarnaselt kivisöele, mis andis tõuke tööstuse kiirele laienemisele 19.saj., oli nafta 20.saj. kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Milline energialiik saab 21. saj. Arengumootoriks ja milliseks kujuneb infoühiskonna energiamajandus, on praegu veel teadmata. Kuid inimkonna kasutuses on mitmeid energiaallikaid, mis tehnoloogia arenedes ja täiustudes loodetavasti suudavad järjest kasvavat energiavajadust rahuldada. Kaasaegne energiamajandus. Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadustest. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine
keskel on NSVLiidu ajal ehitatud Kamari alevik oma 10 suure korterelamu, 10 individuaalelamu ning suute tootmishoonetega. Ümber Kamari aleviku paikneb Väike- Kamari hajaküla, mille hulka kuulub ka Põltsamaa ametikooli ümber olev asustus. Väike Kamari küla piirid lõpevad Põltsamaa linna piiridega, ning Kuningamäe külaga ja teiselt poolt puutuvad piirid kokku Umbusi külaga ning Võhmanõmme külaga. Kamari Haridusselts loodi 1999 aastal ja 15 aasta jooksul olnud piirkonna arengumootoriks. 2005 aastal pärjati piirkond oma tegevuste eest Eesti Külaliikumise Kodukant Aasta küla konkursil „Aasta Küla“ tiitliga. Aastate jooksul on piirkonna arenguks saadud erinevaid struktuurfondidest toetust ligikaudu 418502 eurot. MAK 2007-2014-3 toetustega on väljaehitatud seltsimaja-kogukonna keskuseks. Alates 2010 aastast on hakatud majas ka kogukonna liikmetele teenuseid osutama. KAMARI HARIDUSSELTSI ÜLDANDMED Nimi: Kamari Haridusselts
annaabi.ee 
