7.Arengumaade majandus on sageli rajatud toorme ekspordile[1]. Arengumaade tööstustoodang on umbes 10% maailma üldtoodangust, rahvatulu ühe inimese kohta on 1050 korda väiksem arenenud maade omast. Enamik neist sõltub teiste riikide abist (välisabi) ja laenudest. Umbes miljard inimest kannatab kroonilise alatoitluse, 0,5 miljardit nälja käes, neist valdav osa elab arengumaades. Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kuid arengumaadena klassifitseeritakse ka mitmeid üleminekuriike, nt Balkani, SRÜ ja Ida-Euroopa riike. Arengumaade praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist. 8.Üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade ehk GATT) oli 1947. aastal sõlmitud rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks oli tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise eest. 9
8. Tooge välja arengumaade sarnasused? Missugustes Maa piirkondades asuvad arengumaad ja miks? Arengumaade ühisjooned: · kultuurilised vastuolud · suhteline vaesus · põllumajanduse suur osakaal SKP-s · primaartoodete eksport · rahvastiku kasv · urbaniseerumine · tulude ebavõrdne jaotus · tehnoloogia madal areng · sõltuvus teistest riikidest · kultuuriline orientatsioon. Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kuid arengumaadena klassifitseeritakse ka mitmeid üleminekuriike, nt Balkani, SRÜ ja Ida-Euroopa riike. Arengumaade praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist 9. Missugused on arengumaade mahajäämuse peamised põhjused? · Ebapiisav varustatus tootmisteguritega Olulisimateks tootmisteguriteks on loodusressursid, inim-ja füüsiline kapital ning tehnoloogia. Looduslikud ressursid põllumajanduslik maa ja energiakandjad.
on sageli rajatud toorme ekspordile. Arengumaadde tööstustoodang on umbes 10% maailma üldtoodangust, rahvatulu ühe inimese kohta on 1050 korda väiksem arenenud maade omast[1]. Enamik neist sõltub teiste riikide abist (välisabi) ja laenudest[1]. Umbes miljard inimest kannatab kroonilise alatoitluse, 0,5 miljardit nälja käes, neist valdav osa elab arengumaades. Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kuid arengumaadena klassifitseeritakse ka mitmeid üleminekuriike, nt Balkani, SRÜ ja Ida-Euroopa riike. Arengumaadede praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist Põhja-Ameerika, Lääne- ja Kesk Euroopa, Jaapan, Venemaa, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika. Neis riikides elab kokku 22 % maailma elanike arvust. Samas kasutavad need riigid 85 % maailma toodetest ja teenustest, 88 % looduslikest ressurssidest ning 73 % energiast
annaabi.ee 
