Neoimpressionism: vikerkaarevärvilised värvid, väiksed erivärvi punktid (puantilism), veel enam valgusküllasemad kui impressionismis. Georges Seurat täpptehnika. Paul Signac täpptehnika, piklikum. Postimpressionism: stiiliks nimetatakse tinglikult, sest puudusid ühised eesmärgid, vaid seepärast, et töötasid pärast impr-te. (post=pärast). Ühine: 1. kõik teevad läbi impr-i ja pestuvad selles?? 2. tahavad midagi vastandada impr-le. 3. panid alguse 20. saj kunsti erinevatele arenguliinidele. Vincent van Gogh: ekspressionismi eelkäija, hollandlane, skisofreenik. Ei meeldi impr-i liigne jäljenduslikkus. Vastandab looduse jäljendamisele inimese tunnete väljendamiseks. Kunsti peaülesande nimel võib moonutada vormi ja värvi. Peamine on kunstniku hinge siirus ja sugestiivne väljendus. Algul tumedad toonid, siis impr-de mõjul heledamad. Närviline pintslilöök. Paul Cézanne: kubismi eelkäija. Ei meeldi impr nõrk kompositsioon. Soovitas kujutatavad
arvestades, et silmataju optilisel segunemisel tekib teatavas kauguses soovitud toon. Neoimpressionismi peaesindajad: Georges Seurat ja Paul Signac. Postimpressionism (ld. post pärast) ei ole vool ega stiil, on pigem rahvusvaheline kunstiliikumine, tahe luua uut kunsti. Tänapäeva moodsa kunsti ajalugu algab postimpressionistidega. Postimpressionismi olulisemad esindajad panid aluse 20. saj. kunsti olulisematele arenguliinidele: Vincent van Gogh ekspressionistlikule suunale; Paul Gauguin monumentaalsele stilisatsioonile (süntetismile); Paul Cezanne geomeetrilisele vormianalüüsile, kubismile. Sümbolism oli kunsti- ja kirjandusvool, mis väärtustas mütoloogilisi ja kirjanduslikke teemasid (tõeline kunst on läbi legendide, müütide - mitte kujutada seda, mis on meie ümber). Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid, nagu sünd, surm, saatus, armastus, patt ...,
Impressionismi tagajärjel muutus kunstnike isiklik alge kunstis subjektiivsemaks ja tugevnes. Taju oli subjektiivsem kui sõnaline mõtlemine ja teadmine. Postimpressionism Postimpressionismi alla ühendatakse mitut suurt kunstnikku, kes impressionismis 1880-ndate lõpul pettusid. Pettumuse põhjuseks oli impressionismi liiga passiivne tegelikkuse peegeledus. Postimpressionistid läksid eri suundades ja nende programmid panid aluse 20.sajandi kunsti erinevatele arenguliinidele. Hollandist pärit kunstnik Vincent van Gogh (1853-1890) põhimõttes oli mitte nii väga rõhutada seda, mida silmad näevad, vaid tähtsaimaks pidas ta väljendust oma hingeseisundile ja ideedele. Oma sünnimaal Hollandis maalis ta realistlikke tumeda koloriidiga pilte talupoegade elust. Maalidel oli tunda siirast ja kirglikku kaasaelamist, inimlikke tundeid õhkab ka hilisematest van Goghi töödest. 1886. aastal tuli ta Pariisi ja oma venna vahendusel tutvus ta impressionistidega
annaabi.ee 
