ühiskonnas edasi liikuda, nt alustada oma äri või teha karjääri linna teenistuses. 4. Mille poolest erines skolastikute arusaam tõsikindlast teadmisest varasemate õpetlaste arusaamadest? Skolastika on keskaja filosoofias õpetuse kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika alusel. Üritati teha rohkem vaatlusi ja katseid. Põlati füüsikat, kuna see tegeles mateeria, mitte vaimse maailmaga. 5. Miks andis ülikoolide teke Euroopa kultuurile uue arenguimpulsi? Tekkis uus ühiskonnakategooria, kelleks olid õpetlased ja õppejõud. Õpiti loengute ja dispuutide käigus. Kasvas ja arenes linnaühiskond, mis tõi kokku erinevaid rahvaid ja vajaduse arvestada erinevate arvamustega. 6. Arutle, mis võis keskajal piirata teaduse arengut. Liiga palju oldi kinni vanas ajas, vanadel uskumustel jne, kirjaoskamist oli vähe, mis tähendas, et vb need inimesed kes oleksid millegi targa peale tulnud, ei saanud ikka seda kuidagi kirja panna.
ei ole minu vasall.tänu sellele ei allunud feodaalid kuningale.riik oli toetunud sõjalistele jõududele. · Erinevus bütsantsi keisririigi ja barbarite kuningriigi vahel -bütsantsi keisririigis oli tugev valitseja aga barbarite kuningriigis nõrk. · Karl Martelli valitsusajast kaks sündmust-. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. · Kuidas tekkis normandis hertsogi riik -viikingid tegid retki erinevatesse paikadesse.prantsusmaale käis oma retki tegemas rollo,kes vallutas suurema osa maast.prantsuse kuningas kinkis ühe osa maast rollole ja seda hakati kutsuma normandis hertsogiriigiks
vallutamisega. Ristisõdade tagajärjel suurenes ka lõhe läänekristluse, Bütsantsi ja islami vahel. Kõige rohkem võitsid nendest Itaalia kaubalinnad, kes suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid ja lõikasid ära muhameedlaste ja bütsantsi konkurentsi. Samuti õnnestus ristisõdade käigus liita roomakatoliku kirikuga ja seega euroopa kultuuriga Pürenee poolsaar ja Läänemere regioon, mis andis neile piirkondadele olulise arenguimpulsi. Ristisõdade ajal oli valdavaks kunstisuunaks gootika. Kui gooti arhitektuur oli võrreldes romaani stiiliga teinud läbi suurema arengu, oli muutunud ka skulptuur ja maalikunst. Skulptuuri esmaeesmärk oli piiblilugude jutustamine ja kirikute kaunistamine. See-eest väheneb kuju side arhitektuuriga, kuigi asuvad skulptuurid ikka seinas. Kujud olid proportsioonidelt pikad ja saledad, kujutati pikkades volditud rüüdes. Modelle ei kasutatud
maaülikkonna juhid. Nende vahel tekkis rivaliteet ja 687. aastal kuulutati ainsaks majordoomuseks Pippin Heristalis, kes toetus valitsemispoliitikas väike- ja keskfeodaalide kihile ja ühendas uuesti Frangi riigi. Järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell peatas oma vägedega Portiers´i lahingus 732. aastal araablaste edasitungi ja vallutajad valgusid tagasi lõuna poole. See võit andis olulise arenguimpulsi Frangile. Karl Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetumine võimaldas nii mõõga kui ka piigi löögijõudu mitmekordselt suurendada - ratsavägi. Liitis maise ja taevase sõjaväe andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele - tagas alamate ustavuse ja kiriku maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Karolingide võimule tulek. Pärast Karl Martelli surma võim poeg Pippin Lühikesele -
Merovingide võimu päritavaks. Germaanlaste kombe tõttu (mille kohaselt oli riik kui kuninga suur eravaldus) tuli jagada riik kuninga järeltulijate vahel. Clodovechi riik tükeldatigi tema kolme poja vahel. peale tema viimase poja surma, algas Frangi riigis (7.saj) nn laiskade kuningate ajastu, kus tegelik võim on majordoomuste käes. - 8. saj võttis majordoomus KARL MARTELL endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. Nii saigi frankide peajõuks ratsavägi. loomulikult oli selliste täisvarustuses ratsameeste ülalpidamine kallis. Karl Martell andis sõjalise teenistuse eeidevalt uusi maavaldusi, kuid kiriku autoriteet põhines neil valdustel. Martell andis kõrgemad vaimkud ametid väejuhtidele. - Pippin Lühikese järeltulija Karl Suur
· Hakati mõtlema uue sõjajärgse korralduse peale (muuhulgas ÜRO, Euroopa integratsioon). · Samas loodi alus Euroopa kaheksjagatusele ja "Külmale Sõjale". Euroopa pärast Teist Maailmasõda "Külma sõja" algus Euroopa pärast sõda · Teisest Maailmasõda muutis radikaalselt riikidevahelisi jõuvahekordi. · USA kaotused olid kõige väiksemad, samas tugevdas ta oluliselt positsioone Euroopas. Mitmed majandusharud (sõjatööstus) said uue arenguimpulsi. · Inglismaa kaotused oli majanduslikus mõttes kui ka inimkaotuste osas suuremad, algas Inglimaa tähtsuse järkjärguline langus. · Prantsusmaa oli minetanud suure osa autoriteedist. Liitlaste "nõrgim lüli", · NSV Liidu inimkaotused oli suurimad, suur osa infrastruktuurist purustatud, kuid NSVL oli sundinud sõja ajal endaga arvestama, vallutanud sõja lõppfaasis pool Euroopat ja tänu lendlease'i abile oli majandus saanud teatava arenguimpulsi.
toetumine suurendas mõõga ja piigi löögijõudu, peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi; kõrgemad vaimulikud ametid anti väejuhtidele Martelli ajal toimus 732.a. Poitiers` lahing. Eellugu: Hakkas levima islam, araablased vallutasid palju alasid. Frangi riigis olid konfliktid ja ristiusustatud paganate vastuseis uuele usule, väljast ähvardasid saksi hõimud põhjast ja araablased lõunast. Araablaste sissetung õnnestus peatada, vallutajad läksid tagasi. See andis riigile arenguimpulsi. Pippin Lühike K.Martelli poeg, päris võimu; tunnistas laialijagatud kirikumaid kiriku omandina ja nõustus nende pealt kirikule makse maksma võitis frangi kõrgvaimulike poolehoiu; nõrk Rooma, nõrk paavstlus, paavsti ähvardasid väljast langobardid, linnas oli rahulolematu ilmalik ja vaimulik ülikkond; Pippin korraldas 2 Itaalia-sõjakäiku langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik 756.a
annaabi.ee 
