Kui inimene on sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga taastada, kuid seda ainult osaliselt. Seda sellepärast, et nägemisega seotud rakud on kas suures osas surnud või lülitatud mingisugusesse teise tegevusse. Väga olulised on keele arengu seisukohalt ka lapse kokkupuuted keele kasutajatega. Kui lapsel puudub kokkupuude kõnelejatega, siis ta ei suudagi rääkima hakatagi. Aju väga olulisteks arenguettappideks on just inimese varajased eluaas- tad, kuid aju areng jätkub ka veel pärast lapsepõlve. Kogu inimese elu jooksul toimub ajus muutu- sed. See tähendab seda, et osa närviühendusi tugevneb ja osa nõrgeneb. Inimese geenid määravad aju üldise funktsioneerimise ja inimese kogemused määravad selle detailid. Varajastel eluaastatel ei ole ajukoore kõik funktsioonid välja arenenud, kuid see-eest töötab aju väga paindlikult. Näiteks kui
Kui inimene on sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga taastada, kuid seda ainult osaliselt. Seda sellepärast, et nägemisega seotud rakud on kas suures osas surnud või lülitatud mingisugusesse teise tegevusse. Väga olulised on keele arengu seisukohalt ka lapse kokkupuuted keele kasutajatega. Kui lapsel puudub kokkupuude kõnelejatega, siis ta ei suudagi rääkima hakatagi. Aju väga olulisteks arenguettappideks on just inimese varajased eluaas- tad, kuid aju areng jätkub ka veel pärast lapsepõlve. Kogu inimese elu jooksul toimub ajus muutu- sed. See tähendab seda, et osa närviühendusi tugevneb ja osa nõrgeneb. Inimese geenid määravad aju üldise funktsioneerimise ja inimese kogemused määravad selle detailid. Varajastel eluaastatel ei ole ajukoore kõik funktsioonid välja arenenud, kuid see-eest töötab aju väga paindlikult. Näiteks kui
Kui inimene on sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga taastada, kuid seda ainult osaliselt. Seda sellepärast, et nägemisega seotud rakud on kas suures osas surnud või lülitatud mingisugusesse teise tegevusse. Väga olulised on keele arengu seisukohalt ka lapse kokkupuuted keele kasutajatega. Kui lapsel puudub kokkupuude kõnelejatega, siis ta ei suudagi rääkima hakatagi. Aju väga olulisteks arenguettappideks on just inimese varajased eluaas- tad, kuid aju areng jätkub ka veel pärast lapsepõlve. Kogu inimese elu jooksul toimub ajus muutu- sed. See tähendab seda, et osa närviühendusi tugevneb ja osa nõrgeneb. Inimese geenid määravad aju üldise funktsioneerimise ja inimese kogemused määravad selle detailid. Varajastel eluaastatel ei ole ajukoore kõik funktsioonid välja arenenud, kuid see-eest töötab aju väga paindlikult. Näiteks kui
annaabi.ee 
