· lastele meeldib tegevust korrata; · lapsed armastavad korda; · lapsed tahavad mänguasju, mida nad saavad ise luua; · väikestele lastele meeldib vaikus; · lastele meeldib viisakalt käituda; · lapsed õpivad enne kirjutama kui lugema · lugemis- ja kirjutamisoskus tekivad loomuliku jätkena igapäevasele keelekasutamisele · lapse areng on hüppeline (Tuulik, 2001:183-184). M. Montessori töötas välja lapse arengu teooria. Inimese areng jaguneb arenguastmeteks. Nende etappide mehhanism on iga lapse sees ja väga individuaalne. Neid arenguastmeid on neli: 0 6 aastat (kriitiline), 6 12 aastat (tasakaalustav), 12 18 aastat (kriitiline), 18 24 aastat (tasakaalustav). Kasvataja saab last aidata ainult siis, kui ta tunneb neid seadusi ja oskab vastavalt neile käituda. Õpetajate ettevalmistamisel õpetatakse lapsi jälgima ja analüüsima. Õpetatakse ka spetsiaalselt ettevalmistatud materjaliga töötama ja oskusi omandama (Tuulik, 2001:185)
ettevõtmiste eest vastutuse võtmise. Erikson rõhutas erinevalt Freudist rohkem sotsiaalsete ja kultuuriliste jõudude osa arengus. Ta pidas isiksuse arengut vormitavaks ning kogu elu jooksul toimuvaks protsessiks, mida mõjutavad nii sõbrad, perekond kui ühiskond. Tema teooriast võib järeldada, et osa isiksuse identiteedi aspekte kujuneb lapseea kogemuste mõjul perekonnas ja teistes kultuurilistes kontekstides, näiteks koolis. Kokkuvõtlikult väitis Erikson, et areng jaguneb arenguastmeteks, kus igal astmel tuleb inimesel läbi teha sotsiaalne konflikt, et jõuda järgmisele astmele. Kontekstualismi arendav Võgotski pidas sotsiaalseid suhteid ja sotsiaalsust aga oluliseks seetõttu, et lapsele midagi õpetades tuleb esmalt tegeleda sotsiaalse tasandiga, kus avalduvad lapse intellektuaalsed protsessid. Alles seejärel on võimalik jõuda psühholoogilisele tasandile. Võgotski järgi ilmnevad kõik kultuurilise arengu funktsioonid kahel tasandil: esmalt
3. Karismaatiline autoriteet. Võim sõltub valitseja karismast/võlust ja võimetest aga ka alluvate usust valitseja võimetesse. Selliseid võib tekkida igas ühiskonnas. Kipuvad eirama valitsevat autoriteedi tüüpi. Selline tüüp on võimeline kaasa tooma ühiskonna muutusi. Sellist autoriteedi tüüpi ei saa aga pärandada, sest sõltub isikust. Ähvardab kas mandumine mugavdub/kasvab üle mõneks teisteks autoriteedi tüübiks. Weber ei pidanud neid arenguastmeteks vaid lihtsalt ühiskonna tüüpideks. Durkheim käsitles ühiskonda, kus kõigel on oma koht ja religioon on selle segu mis kõik kokku liidab . Religioonil eufooriline roll e pakub lohutust ja toob hädadest välja. See hakkas mõjutama varasemate ühiskondade mõistmist. Etnoloogias vanade ühiskondadega tegelemise seisukohalt loobuti evolutsioonist ja rõhutati, et iga kultuur on universaalne ja nede ajaline järjestamine ja võrdluse põhjal mingi mudel loomine on naeuruväärne
annaabi.ee 
