Enne keskaega olid linnad ka uhked ja võimsad, nagu Rooma. Keskaja alguses ei saanud linnadest aga rääkidagi, need nägid välja nagu külad. Inimsestel ei olnud kindlat keskust millele toetuda ja kuhu luua keskne võim. Just see killustatus oli üks madalseisu märke. Varakeskajal toimus ka aktiivne viikingite tegevus. Nad tegid palju avastusretki Ameerikasse ja ka teistesse piirkondadesse, kus poldud varem käidud. Just nemad olidki esimesed, kes avastasid Ameerika. Nende retkedest arenesidki hilisemad maadeavastused, nagu ka Columbuse Ameerika avastus. Minu arvates oli varakeskaegne Euroopa nagu vastand suure Rooma impeeriumi hiilgusele ja võimsusele. Inimesed olid vaesed, linnu praktiliselt polnud, rahvas ja maa oli killustatud, mis näitas kui pime, segane ja keeruline aeg valdas sellel ajal.
Nendest tekkisid järved, ookeanid, jõed ja mered. Niisiis olid sellel planeedil ainult suured künkad ja veekogud. Tulnukad tulid taas tagasi ja võlusid sinna planeedile vette vetikaid, liiva ja muudki, mida peab olema meres ning teisteski veekogudes. Taaskord lendasid tulnukad minema. Kuid vees hakkasid arenema veeloomad. Tulnukad olid pannud vist taimedele ja muudele asjadele, mis on veekogudes, juurde ka võluainet, mis laseb hakata arenema veeloomadel. Sealt nad siis arenesidki - haid, delfiinid, vaalad ja muud sellised elukad. Varsti tulid tulnukad jälle, kui kõige pisemgi kala või veemollusk oli välja arenenud. Seekord ei võlunud tulnukad enam vett, jääd, päikest ega vihma, vaid hoop muru ja puid. Nad panid lilleseemned maa sisse ning lilled hakkasid varsti kasvama. Planeet ongi valmis, mõtlesid kõik tulnukad, aga siiski oli üks asi, mis neid vaevas - nad ei osanud arvata, mis see on. Kõik oli ju ideaalne
Nendest tekkisid järved, ookeanid, jõed ja mered .Niisiis olid selle planeedil ainult suured künkad ja veekogud. Tulnukad tulid taas tagasi ja võlusid sinna planeedile vette vetikaid, liiva ja muudki, mida peab olema meres ning teisteski veekogudes. Taaskord lendasid tulnukad minema. Kuid vees hakkasid arenema veeloomad. Tulnukad olid pannud vist taimedele ja muudele asjadele, mis on veekogudes, juurde ka võluainet, mis laseb hakkata arenema veeloomadel. Sealt nad siis arenesidki - haid, raid, vaalad ja muud sellised elukad. Varsti tulid tulnukad jälle, kui kõige pisemgi kala või veemollusk oli välja arenenud. Seekord ei võlunud tulnukad enam vett, jääd, päikest ega vihma, vaid hoopiski muru ja puid. Aga lilleseemned panid nad maa sisse ning lilled hakkasid varsti juba kasvama. Planeet ongi valmis, mõtlesid kõik tulnukad, aga siiski oli üks asi, mis neid vaevas - nad ei osanud arvata, mis see on. Kõik oli ju ideaalne.
Soome ja Baltimaade erinevad ja sarnased jooned Kairi Sepp, 12A Soome ning Baltikum asuvad küll lähestikku, kuid Venemaa Keisririigi võimu all olles ei omistatud neile samaväärseid õiguseid ja kohalikud omavalitsusedki polnud sarnaste tõekspidamiste ning käitumismaneeridega. Sellest tulenevalt arenesidki käsitletavad piirkonnad erikiirusega ja erinevalt süvendatult isevaldkondades. Eelnimetatud iseärasused on tänapäevalgi nii Soomes kui ka Eestis-Lätis-Leedus tajutavad. Järgnevalt leian, kumb osa pool on kahe piirkonna, Soome ja Baltimaade, vahel suurem: erinevused või sarnasused. Soome sai Venemaa Keisririigi osaks järk-järgult, tervikuna 29. märtsil 1809. a. Vene ajal (1809-1917) sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning
Kasu väljasuremisest said imetajad. Nende areng. Enne elasid arvatavasti väga peidetult ning olid väga väikesed. Imetajatel oli karvkate, imetasid oma järglasi. Imetajate mõõtmed hakkasid suurenema. Hakkasid arenema tänapäevaste imetajate eelaste rühmi. Primaatide fossiilide leidmine lemuriens (elasid puude otsas) Vaalade evolutsioon maismaalt on liigutud tagasi vette. Vaala eellane võib olla koeralaadne loom, kes elas ennemalt maal. Sealt arenesidki vaalalaatsed. Putukate areng ning putuktoiduliste loomade ja lindude areng. Suured ja jässakad linnud. Mitme meetri kõrgused. Toitusid ka imetajatest (väikestest) · NEOGEEN 23-2,6 m.a.t. · Kliima muutus jahedamaks ja kuivemaks · Sulgus Tethyse ookean, Vahemeri kuivas · Biogeograafiliste provintside eristumine · Ulatuslike kõrbete ja rohtlate teke · Rohttaimede mitmekesistumine, heitlehiste puude ja põõsaste osatähtsuse suur kasv · Rohusööjate kariloomade ja kiskjate areng
(771 000 elanikku, nn Suur-Stockholm - 1,9 miljonit elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (485 000 elanikku) ning Malmösse (271 000 elanikku). Suuremad linnad ja linnastud paiknevad rannikuäärsetel aladel,soodsatel aladel kaubanduseks ja tööks.Suuremad linnad kujunesid rannikuäärsetele aladele juba ammu.Ka vanal ajal olid mereäärsed kohad kaubandusteede ristumiskohaks ja nii arenesidki linnad.Mere lähedus on hea kauba importimiseks ,eksportimiseks,samuti saab rakendada palju tööstus valdkondi nagu näiteks turism,laevandus,kalandus jpm. Samuti mängib rolli ka naaberriikide lähedus.Sadamalinnadele Rootsis on naaberriigid lähedal ja ka see on pluss punkt rannikaladel olevatele linnadele.Transport on palju odavam ja kiirem. Linnu on ka jõgede ja järvede läheduses ning aladel kus on
annaabi.ee 
