südamikuga moodustavad gooti srhitektuuris (ja mõnedes romaani ehitistes) kimppiilari.Turp võib olla püstitatud ka seinapiilarite või otseselt seina vastu, eesmärgiga toetada võlviroideid. trabes--gooti kirikus võidukaare all (lae all risti üle kiriku) olev tala, mille üljes paiknev triumfikrutsifiks või Kolgata grupp. lehvikvõlv--Inglise hilisgootika võlv, kus roided lehvikutaoliselt ühest punktist väljuvad. tähtvõlv--hilisgooti arenemisvorm roidvõlvist, kus roided on seatud dekoratiivselt tähekujulisse mustrisse. võrkvõlv--hilisgooti võlv, kus roided ristuvad võrgutaolises süsteemis. Tudor- kaar--Inglise hilisgootikas esinev teravkaar, mille kaare pooled kummalgi pool algavad veerand ringikujulise kurviga ja jätkuvad nõrgalt tõusvate sirgjoontena kuni kiiruni. traperiikaar--Inglise profaanarhitektuuris esinenud kahest või enamast kiirus kohtuvast nõgusast kaarest koosnenud kaar.
kimppiilar--peamiselt gooti arhitektuuris esinev piilari tüüp, kus piilari tuumik on ümbritsetud vertikaalsete ümmarguste tugisammastega ( turpadega), mis võtavad vastu võlvkaare ja roiete külgsurve. turp--pikad kitsad ümmargused vertikaalsed eendsambad, mis koos ümara südamikuga moodustavad gooti srhitektuuris (ja mõnedes romaani ehitistes) kimppiilari.Turp võib olla püstitatud ka seinapiilarite või otseselt seina vastu, eesmärgiga toetada võlviroideid. tähtvõlv--hilisgooti arenemisvorm roidvõlvist, kus roided on seatud dekoratiivselt tähekujulisse mustrisse. ratasaken--ümmargune aken keskusest kiirtena väljuvate kodaratega, esineb peamiselt 21 romaani arhitektuuris, on gooti roosakna eelkäija. roosaken(Lisa7)--roos-ja rosettmustriga ümmargune aken romaani ja eriti gooti arhitektuuris. Asetseb portaali kohal või transepti otsaseinas. vitraaz(Lisa7)--klaasimaal, värvilistest klaasikildudest koostatud tinast raamistikuga
Pidas eeskujuks D.Ricardot ja J.Milli, arvestas matemaatilise koolkonna sisukohtadega ning ajaloolise konna esindajatega. 1890. aastal ilmus Marshalli „Ökonoomika printsiibid” (Principles of Economics). Marshalli õpilane J. M. Keynes toob õpetajale pühendatud essees välja koguni seitse ideed, millest igaüks eraldi oleks oma autorile taganud auväärse koha majandusteaduse ajaloos. Evolutsiooniline (järk-järguline) areng on ainus arenemisvorm. Poliitiline ökonoomia on laiemas tõlgenduses bioloogia osa, sest inimene on looduse osa. Majandusteadus (poliitiline ökonoomia) uurib inimühiskonna normaalset tegevust, nii individuaalset kui ka ühiskondlikku sfääri, mis on seotud materiaalsete hüvede tootmise, vahetuse ja kasutamisega. Majandusteadus peab uurima ka inimest. Majanduslike valikute probleem. Marshalli majandusvaadete keskpunktis on tema hinna- ja väärtusteooria. Püüdis kokku sobitada
annaabi.ee 
