Kasutati langevat vett, tuult ja aurumasinat et masinad käima panna. 2.Auruajastu algus? Esimestes vabrikutes kasutati lagevat vettmis pani liikuma vesiratta mis omakorda mehanismid; aga sellepärast pidi ehitama vabrikud veekogu äärde. James Watt leiutas esimese aurumasina mida hakati kasutama rongides ja aurikutes. 3.Saksa tolliliit?Napoleoni sõdade järel majanduslik areng kiirenes, mis oli eelduseks tööstuslikule pöördele.Saksamaa majanduslikku aregut takistas riiklik killustatus, puudus ühtne tollisüsteem. Presisimaa eestvõttel moodustati saksa Tolliliit, sinna kuulusid 18 Saksa riiki. 4:Tööstusliku pöörde tagajärjed?. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsiröölised 5.Mida tähedas Industriaalühiskond?Masinatootmine, tööstus domineeris põllumajanduse üle.Kaevandati rauamaaki ja kivisütt. Teadus- ja tehnikasaavurusi rakendati tööstustes. Kujunesid linnaühiskond: kodanlus ja proletariaat. 6:Elektri ajastu
baasperioodiga võrreldes. Hinnataseme muutust mõõdetakse hinnaindeksiga : 1) tarbijahinnaindeks (THI)-iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste muutust 2)tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI)-iseloomustab Eestis toodetud tööstustoodete hindade muutust ,hinnad ilma käibemaksuta. Ekspordihinnaindeks (EXHI)-iseloomustab Eestist välja veetavate kaupade hindade arengut. Impordihinnaindeks (IHI)-iseloomustab Eestisse sisse veetave kaupade hindade aregut. Inflatsiooni mõju tarbijale :Mõne majapidamise heaolu kasvab/kahaneb , tarbitakse vähem ostujõu langus, mõeldakse oste rohkem läbi. Hinnatõusu põhjused: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine, tootmiskulude kasv (nt Nafta hind maailmaturul tõuseb) majanduspoliitika eesmärgid: 1)kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega 2)hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga 3)kõrge ja püsiv majanduskasv 4)Õiglane sisstulekute jaotus
ökoloogiline taastamine-inimese poolt häsitatud alade taastamine , näiteks karjääride rekultiveerimine, metsa istutamine raielangile (enne jätakse säilikpuud, et elustik säiliks) vastupanuvõime ehk taluvus- ,,kaugus" kuhu kooslus tõugatakse häirega tema normaalist, võime säilitada algset olekut häiringute korral taastuvus- häireeelsesse seisundisse naasemise kiirus pärast häiringut, nt jõe paranemine naftareostusest Häiring- pop.dünaamikat või koosluse aregut järsult muutvad välistegurid. Oluline on sagedus, tugevus, regulaarsus Servaefekt- ökotoni servas avalduv struktuuri mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine., elu-ja toitumistingimused ning atraktiivsem maastik, sp kogunevad nt linnud pesitsema põllu äärde, sest seal on metsapiir, rohi, põõsad jne aga toituvad ikka põllul Väljasuremisvõlg- liikide hulk, mis juba toimunud inimuutuste tagajärjel mingi
tööstusharud. Tööliste arv kasvas ja tööpuudus likvideeriti peaaegu täielikult. Mõningat pahameelt sünnitas vaid asjaolu, et kriisiaastail kärbitud palgad tõusid väga aeglaselt, kõrgele tõstetud maksud jäid aga püsima. Eesti elanike materiaalne olukord oli hea. Majanduslik heaolu lubas kapselduda rahulolusse ja pigistada silmad kinni demokraatia piirangute ees, mis inimeste isiklikku elu otseselt ei häirinud. Riik toetas jõuliselt põllumajanduse aregut, mille puhul puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja kariloomade arvu suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine. Põllumajanduse arengule aitasid väga oluliselt kaasa riigieelarvest põllumeestele makstavad ulatuslikud toetused. Endiselt iseloomustas eestlast suur soov saada haridust ja lootus seeläbi paremale elujärjele jõuda. Noorte haridushuvi avaldus ennekõike gümnaasiumiõpilaste arvu plahvatuslikus
usalduse puudumine võlakirjade vastu. Eelistatakse paigutada raha avatud intressi- ja rahaturu fondidesse, mis tagavad investeeringule likviidsuse ja hajutatuse. Seni kuni peamisteks rahapakkujateks võlakirjaturul jäävad institutsionaalsed investorid toimib võlakirja järelturg Eestis börsiväliselt ja võlakirja emissioonid teostatakse suunatult institutsionaalsetele investoritele. Kommertspangandus Pankade (rahahoidjate ja vahendajate) aregut tuleb seostada raha arenguga. Alguses tekkis raha ekvivalent, mida aktsepteeriti kaubandustehingutes. Pankade tekkimise eelduseks oli inimeste säästutegevus (raha kui akumulatsioonivahend) ja säästude säilitamise ebapiisav turvalisus. Seetõttu tekkisid pankade eelkäiad kes hoidsid sääste ja andsid nende arvelt laenu, samuti vermisid ja vahetasid raha (tekkis kaubanduse arengu ja turgude integratsiooni tulemusena).
annaabi.ee 
