lihtsamatesse haigustesse näiteks köha või nohu. Mina ei suudaks seda ettegi kujutada, et üldse võimalik surra sellistesse haigustesse. Arenenud maades on lihtne, lähed apteeki, ostad ravimi ning haigus on kadunud kui võluväel. Kahjuks arengumaades ei ole ravimid nii kättesaadavamad, samuti ei ole seal arste, kes ütleksid mis inimesel viga. Kes ikka sooviks näha oma last suremas köhasse? Sellest tingituna, tehakse aregumaades rohkem lapsi, sest tööjõudu on vaja. Kes korjab põllult kive, kes külvab seemet, kes teeb kolmandat tööd. Iga väiksema töö jaoks on vaja inimesi. Arenenud riikides on sellejaoks masinad, mis teevad inimese eest sellised tööd väga lihtsalt ära. Seepärast ei sünni arenenud maades niipalju lapsi. Aga kuidas soosida laste sündi arenenud maades? Üks variant, mis on ka juba rakendatud on niinimetatud ,,emapalk". See on tasu, mida siis makstakse perele tulenevalt laste arvust
hindadega kauplused, pankade ja suurettevõtetepeakorterid, valitsusasutused, saatkonnad jms. Ruumi nappuse ja rendi kõrged hinnad sunnivad ehitama kõrghooneid; elanikud, vähemtulukad kauplused ja tööstus surutakse kesklinnast välja. 2) agul ehk üleminekupiirkond, kus on ülekaalus segahoonestus, milles vahelduvad ümberehitatud teenindusettevõtete hooned, kontorihooned, kauplused ja elamud. Arenenud riikides on see populaarne elamispiirkond, aregumaades muutub see sageli slummiks. 3) vana tööstuspiirkond, mis oli kujunenud tööstus- või ladude piirkonnaks 19.20. sajandil ning hiljem oli sageli ümber ehitatud. Praegu paiknevad siin tavaliselt suured kaubanduskeskused (super- ja hüpermarketid) ning mitmekorruselised elumajad. 4) madala maksumusega linnarajoonid mitmekorruseliste kõrghoonetega magalad. Kinnisvara hinnad on seal suhtelised madalad, korterites on kõik vajalikud mugavused (keskküte, veevärk,
ja Eufrati jõe aladel. 2. Veiste ulukeellased. Koduveiste ullukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast.Viimased tarvad surid välja 17. Sajandil.Jakk on lähedane veistele ja anab hübridseerimisel järglasi.Ulujakk on levinud Tiibetis mäestikus. Kaguaasia veiste perekonnal on kak ulukvormi-banteng ja gaur.Piisonite alamperekonnas on ka kaks ulukliiki-euroopa piison ja ameerika piison. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga turumajandusele veiste arv vähenenud.Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli ca 50 tuhat. Eestis rohkem kasvatatakse herefordi,aberdiin-anguse ja limusiini tõugu. 4. Tõu mõiste ja kujunemine.
annaabi.ee 
