niss muutuda kuna muutuvad ka bioloogilised interaktsioonid MINU VASTUS: Regeneratsiooniniss- niss võib muutuda ontogeneesi käigus. Regeneratsiooniniss võib erineda täiskasvanud isendi nisist. Näide nisside geograafilisest varieeruvusest: katse naistepuna realiseerunud nisside erinevusest Austraalias ja Euroopas. Tulemuseks saadi biootiliste tegurite nagu temperatuur, niiskus jne poolest täiesti erinevad nisid. Geograafiline varieeruvus looduslikes ja invasiivsetes areaalides: peaaegu kattuvad, osaliselt kattuvad, eksootiline liik on vähemuses, kohalik liik on vähemuses ja täielikus nihkes. 30. Ökonisside kattumine. Gause reegel, Konkurentsi vältimine ja tunnuste lahknemine. Ökonisside kattumist seostatakse konkurentsi määraga, mida rohkem nisid kattuvad, seda suurem on konkurents kahe liigi vahel Gause reegel e konkurentse väljatõrjumise reegel Kooseksisteerimine on võimalik kui ökoloogilised nisid on piisavalt erinevad, kui
Päälda ja Mustla ringvall-linnuste kohta vt lisaks http://www.ai.ee/?pid=167, 10-11. Eelrooma rauaaegsed väikeste tarandikega kalmed (A) ja varased tarandkalmed (B) Eestis KULTUURIAREAALID EESTIS Alates pronksiajast avaldub arheoloogilises aineses selgelt Eesti jagunemine kaheks põhiliseks kultuuriareaaliks: Ranniku- ja Sise-Eestiks. Areaale eraldava mõttelise joone võiks tõmmata Eesti kirdeosast Edela-Eestisse. Mõistagi leidub nendes areaalides veel omakorda alajaotusi, omavahelisi sarnasusi ja üleminekuvorme. Üsna silmatorkavad erinevused kultuuriareaalides pole jälgitavad mitte üksnes arheoloogilises aineses, vaid ka etnograafilises, lingvistilises ning isegi antropoloogilises materjalis. Ranniku-Eesti ja saarte sarnane kultuur peaks tulenema eelkõige siinse looduse ja majanduse eripärast olles tugevasti orienteeritud merele ja merenduslikule tegevusele, oli
Veekaitsevöönd vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Veekaitsevööndis on majandustegevus piiratud ja vöönd sätestatakse ranna ja kalda kaitse seadusega. Veetarbenorm vee normhulk (l/d), mis on ette nähtud ühe inimese või looma ööpäevase vajaduse rahuldamiseks, toodanguühiku valmistamiseks. Vikarieerivad liigid lähedased taime- ja loomaliigid, mis vaid vähe üksteisest erinedes esinevad eri areaalides (levilates) või sama areaali piires erinevates ökoloogilistes tingimustes. Vitaalsus elujõulisus, populatsiooni või isendi seisundi iseloomustus, mis väljendab selle suhet keskkonnaga, konkurentsivõimet ja kohanemist pms. viljakuse, kasvu lopsakuse ja kahjustatuse kaudu. Võtmebiotoop kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide
Relikte liigitatakse vanuse, levila vähenemise põhjuse jms. järgi. Vanimad reliktid pärinevad vanaaegkonnast näit. käsijalgne Lingula. Keskkaegkonna reliktid näit. hõlmikpuu (Ginkgo biloba), mis on hõlmikpuulaste seltsi ainus säilinud liik. Atlantilise kliimastaadiumi relikt näit. jugapuu ja luuderohi Saaremaal. 4) vikarieerivad areaalid Vikarieerivad liigid lähedased taime- ja loomaliigid, mis vaid vähe üksteisest erinedes esinevad eri areaalides (levilates) või sama areaali piires erinevates ökoloogilistes tingimustes. 5) katkelised (mitmeosalised) areaalid kaugus või levimistõkked on põhjustanud osaareaalide populatsioonide pikaajalise isoleerituse. Areaali katkelisuse võivad olla tekitanud erakordne kauglevi või inimtegevus, aga enamasti on see põhjustatud lauslevila kliima muutumisest. Areaalide piiratuse põhjused: Endla Reintam, 2008/2009 53
annaabi.ee 
