Talviku saates "Suveõhtu". Nime pani ansamblile Tõnu Aare: miks mitte Apelsin hea, mahlane, rõõmsameelne, meeldib nii vanadele kui noortele ja saadaval ainult pidupäeviti (siis olid meie maal sellised ajad). Esimesse koosseisu kuulusid Tõnu Aare, Ants Nuut, Harry Kõrvits ja Jaan Arder. Saatuse tahtel saadeti viimane aga 1974. aastal Siberisse aega teenima. 1975.a. lisandusid veel Gunnar Kriik, Ivo Linna ja Mati Nuude. Nuude oli Aare sõnul eriliselt tore leid. «Avastasime ta Arderiga Pirita restoranist, kus ta vahel laulmas ja end näitamas käis,» meenutas ta. «Tavaliselt ta ise lava peale ei tulnud, vaid laulis lava tagant, sest muidu ei mahtunud teised poisid kitsukesele lavale ära.» KoosseisTõnu Aare - vokaal, akustiline ja elektrikitarr, suupill, banjo, mandol Ants Nuut - tromboon, tuuba, bariton, vokaal Jaan Arder - vokaal, akustiline kitarr, mandoliin, steelguitar Allan Jakobi - akordion, klahvpillid, vokaal Andres Loigom - ex- vokaal, kitarr
teises pooles. 1981. tekkis täielik rujamaania ja lõi nagu lööklaine hetkeks väga kõrgele - nad olid tohutult popid. Tartu muusikapäevadel tegi Ruja igas mõttes platsi puhtaks, meeldides nii publikule kui mingile müstilisele "üriile", löödi ka publikurekordeid - täpselt ei tea keegi kui palju oli rahvast, arvatavasti u. 18 000. Kaasaelamine oli tohutu. Algas tihe loominguline koostöö poeet Ott Arderiga. Muusika ja teksti valik tookord saavutas mingi ühise nimetaja, mis kõiki eagruppe ühendas. Õnnelikul kombel kujunes nii, et ilmselt mitte kuskilt ega mitte kellegi jaoks ei läinud nende repertuaar ega esinemismaneer liiga keerukaks, liiga agessiivseks ega ka liiga labaseks (nn süldiansamblid). Teatud naiivsus, lapsemeelsus, süüdimatus, pealetükkimatu erootilisus; vihjeline "läbi lillede riiki kukutav"
poole lugusid, paar lugu teisest perioodist ning uuemad lood kontserdi teises pooles. 1981. tekkis täielik rujamaania ja lõi nagu lööklaine hetkeks väga kõrgele - nad olid tohutult popid. Tartu muusikapäevadel tegi Ruja igas mõttes platsi puhtaks, meeldides nii publikule kui mingile müstilisele "üriile", löödi ka publikurekordeid - täpselt ei tea keegi kui palju oli rahvast, arvatavasti u. 18 000. Kaasaelamine oli tohutu. Algas tihe loominguline koostöö poeet Ott Arderiga. Muusika ja teksti valik tookord saavutas mingi ühise nimetaja, mis kõiki eagruppe ühendas.Ruja uusrahvuslikkus tekitas vastukaja, eriti noorsoo seas. Sündis "Ruja" uus stiil. Repertuaaris on nagu ennegi ka tõsisemaid lüürilisi-filosoofilisi laule, nagu "Rahu", "Kel on laulud laulda", "To Mr Lennon" (Nõgisto heakskiitu ei pälvinud pea ükski Rannapi "kuldaja" loo-idee ja Arderi tekstid. Ka ainukese tookord kavas olnud Urmase looga "To mr. Lennon'iga" nõustus Jaanus väga vaevaliselt.