isklikke tundeid ja meeleolusid. Sarnaneb räpiga: on sageli agressiivne, pilkav, tavaväärtusi mõnitav, vahel ka eluraskuste üle kurtev luule. Loojaks peetakse Archilochost. a) Archilochos. Millest räägivad tema värsid? Mis žanre viljeles? Tema paljud värsid räägivad sõjameheelust: sõjaseiklusist, suhtumisest sõpradesse ja vaenlastesse. Viljeles jambi ja eleegiat. „Archilochose nool“ – salvav märkus. b) Hipponax. Millest kirjutas? Mille võttis kasutusele? (kuidas see jambist erineb?) Kirjutas vaesusest, näljast ning põhjakihtide elust. Võttis kasutusele kolijambi ehk lonkava jambi: pööras ümber tavapärase jambirütmi ja tavaväärtused ning ründas viimaseid esindavaid inimesi. 5. Monoodiline meelika. Millega sarnaneb? Mis muutus toimus selle mõistega 3. saj eKr? Kes kirjutasid selles žanris
Millised olid luule teemad erinevatel autoritel? Eleegia ja jamb · Archilochos (enne 680 pärast 630), pärit Parose saarelt säilinud u 300 fragmenti. Teda peetakse uue luulevormi jambograafia rajajaks. Ta kirjutas jambilises värsimõõdus pilke- ja sõimuluuletusi kellegi. Lykambese pihta, kes talle oma tütart naiseks ei andnud · Semonides (7. saj eKr), pärit Amorgosi saarelt säilinud u 40 fragmenti 150 värsiga. Archilochose kõrval üks kreeka jambi rajajaid. Naistejambide autor jaotas naised 10 klassi. · Hipponax (u 560-490 eKr), pärit Ephesosest. säilinud 180 üsna lühikest fragmenti. Teemad: vaesus, nälg, põhjakihtide elu. Uuendus: koliamb e lonkav jamb · Kallinos (7. saj eKr) Eleegia leiutaja, säilinud 21 värssi. Võitlusele innustavad · Tyrtaios (7. saj eKr) . 23 fragmenti pisut enama kui 200 värsiga. Võitlusele innustavad · Mimnermos (7
o Alkaiose stroof on katrään Alkaiose värssidest: kahele Alkaiose üksteistsilbikule järgneb Alkaiose üheksasilbik ja Alkaiose kümnesilbik. o Sappho stroofid, suur ja väike. Väikeses Sappho stroofis järgneb kolmele Sappho üksteistsilbikule nn Adonise värss. Suure Sappho stroofi 1. ja 3. värsiks on Aristophanese värss, 2. ja 4. värsiks suur Sappho värss. o Archilochose stroofid on enamasti katräänid nagu Alkaiose ja Sappho stroofid. o Asklepiadese stroof, 5 modulatsiooni tekivad Asklepiadese värsside kordamisest või ühendamisest teiste värsimõõtudega o Eleegiline distihhon · Romaani rahvaste luuletus- ja stroofivorme o Dessima on romaani rahvaste, eriti hispaania stroofivorm, mis on deetsim 8-silbikutest.
eriti Zeus, kindlalt inimlikke õigusnorme. Tumeda ajajärgu lõpul esile tõusnud aristokraatia (kr k aristos parim; aristokratia parimate võim) domineeris kogu arhailise perioodi vältel. Eriti hästi ilmneb see arhailisel perioodil õilmitsenud kreeka lüürikast, mille autorid pärinesid ülemkihi hulgast, väljendasid selle meelsust ja kajastasid oma värssides aristokraatlikku elulaadi. Kui 7. sajandil kuulsust kogunud poeet Archilochose salvavalt irooniline ja kohati traditsioonilisi väärtusi naeruvääristav luule oli pühendatud peamiselt poeedi isiklikele tunnetele ega puudutanud otseselt laiemad ühiskondlikke teemasid, siis mitmed järgnenud poeedid teiste seas ka Ateena kuulus seadusandja Solon (6. sajandil) osalesid aktiivselt oma kodulinna poliitilises elus. Mõnegi poeedi värsid kujutavad poliitilistest vastuoludest lõhestatud kogukondi, kus ülikute tülidele lisandusid vastuolud