Horatius ja Ovidius. 62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad. Ta on jäänud ajalukku eeskätt Rooma kuulsaima kõnemehena, u 150 kõnest terviklikult alles 58, nii poliitilisi kui kohtus peetud süüdistus- ja kaitsekõnesid. Tuntumaid kõnesid: süüdistuskõned Gaius Verrese vastu, kõne poeet Archiase kaitseks, 4 kõnet Catilina vastu, 14 filipikat Antoniuse vastu Retoorikaalased teosed: ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), ,,Brutus", ,,Orator" (,,Kõnemees") Filosoofiaalased teosed: ,,,,Tusculanae disputationes" (,,Tusculumi arutlused"), ,,De officiis" (,,Kohustustest"), ,,De re publica" (,,Riigist"). 63. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? ,,Commentarii de bello Gallico" (,,Märkmed Gallia sõjast") kirjutatud 52/ 51 a talvel
62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? · Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad. Cicero on jäänud ajalukku eeskätt Rooma kuulsaima kõnemehena, u 150 kõnest terviklikult alles 58, nii poliitilisi kui kohtus peetud süüdistus- ja kaitsekõnesid. · Tuntumaid kõnesid: süüdistuskõned Gaius Verrese vastu, kõne poeet Archiase kaitseks, 4 kõnet Catilina vastu, 14 filipikat Antoniuse vastu · Retoorikaalased teosed: ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), ,,Brutus", ,,Orator" (,,Kõnemees") · Filosoofiaalased teosed: ,,,,Tusculanae disputationes" (,,Tusculumi arutlused"), ,,De officiis" (,,Kohustustest"), ,,De re publica" (,,Riigist"). Ideaalne kõnemees pidi Cicero järgi eneses ühendama nii retoorilise kui ka filosoofilise harituse.
protsessiõiguse eraldi käsitlusega. Rooma tsiviilprotsessist teame me peamiselt Gaiuse Institutsioonide neljanda raamatu – de actionibus järgi. Gaius toob ära kirjelduse mitte ainult tema ajal levinud protsessist, vaid ka varasematest. Lisaks sellele on olemas ka üldajaloolisi allikaid, kus kirjeldatakse protsessikäiku ning teatud pildi saame me näiteks ka Cicero kohtukõnedest, näiteks “Esimene kõne Catilina vastu” või “Kõne poeet Archiase kaitseks”. Tegelikult on Cicero kirjutanud palju kõnesid, 58 neist on säilinud, ent eesti keelde on tõlgitud ainult nimetatud kaks. Juriidilist argumenteerimisoskust on eesti keelde tõlkimata kõnedes märksa enam, kuid ka need kaks, trükitud ära “Rooma kirjanduse antoloogias” (Tallinn, 1971, lk 170jj), annavad hea pildi antiikaja kõnekunstist. Sarnaselt tänapäevasele protsessiõigusele eristasid ka roomlased kohtumenetlust ehk
annaabi.ee 
