alus, a>0 ja a1. Kehtivad seosed Määramispiirkond on (0,) ja Y= Def. Trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid on arkusfunktsioonid. Funktsiooni y=sinx, x pöördfunktsiooni nimetatakse arkussiinuseks ja tähistatakse x=arcsiny. Kehtivad seosed arcsin[sinx]=x ja sin[arvsiny]=y, neist esimene iga x korral. Funktsiooni y=cosx, x pöördfunktsiooni nimetatakse arkuskosinuseks ja tähistatakse x=arccosy. Kehtivad seosed arccos[cosx]=x ja cos[arccosy]=y, neist esimene iga x korral. Funktsioonide y=tanx ja y=cotx pööramisel ahendatakse tanx vahemikule ja cotx vahemikule Funktsioonide y=tanx, x ja y=cotx, x Pöördfunktsioonid on vastavalt arkustangens x=arctany ja arkuskotangensx=arccoty. Kehtivad valemid arctan[tanx]=x, tan[arctany]=y, arccot[cotx]=x ja cot[arccoty]=y, neist esimene iga x ja kolmas iga x korral.
alus, a>0 ja a1. Kehtivad seosed Määramispiirkond on (0,) ja Y= Def. Trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid on arkusfunktsioonid. Funktsiooni y=sinx, x pöördfunktsiooni nimetatakse arkussiinuseks ja tähistatakse x=arcsiny. Kehtivad seosed arcsin[sinx]=x ja sin[arvsiny]=y, neist esimene iga x korral. Funktsiooni y=cosx, x pöördfunktsiooni nimetatakse arkuskosinuseks ja tähistatakse x=arccosy. Kehtivad seosed arccos[cosx]=x ja cos[arccosy]=y, neist esimene iga x korral. Funktsioonide y=tanx ja y=cotx pööramisel ahendatakse tanx vahemikule ja cotx vahemikule Funktsioonide y=tanx, x ja y=cotx, x Pöördfunktsioonid on vastavalt arkustangens x=arctany ja arkuskotangensx=arccoty. Kehtivad valemid arctan[tanx]=x, tan[arctany]=y, arccot[cotx]=x ja cot[arccoty]=y, neist esimene iga x ja kolmas iga x korral.
suuruse muutumispiirkonnaks. y=cosx pööramisel ahendatakse X[0;], Y=[-1;1] muutuva suuruse väärtused kuuluvad arvu a ümbrusesse Funktsiooni definitsioon Pöördfunktsioon x=arccosy (a-,a+), st rahuldavad võrratust |x-a|<. 11.Lõpmatult kahanevad ja kasvavad suurused kui funktsioonid. (Üheseks) funktsiooniks nim kujutist, mis seab suuruse x arccos(cosx)=x ja cos(arccosy)=y Muutuva suuruse ühepoolsete piirprotsesside Sõnastada teoreem lõpmatult kasvava ja kahaneva funktsiooni
pöördfunktsioone. Pöördfunktsioon defineeritakse nende funktsioonide määramispiirkonna alamhulkadel. d.i. y=sinx pööramisel ahendatakse Y=[-1;1] y=sinx x on üksühene. Pöördfunktsioon x=arcsiny arcsin(sinx)=x ja sin(arcsiny)=y d.ii. y=cosx pööramisel ahendatakse X[0;], Y=[-1;1] Pöördfunktsioon x=arccosy arccos(cosx)=x ja cos(arccosy)=y d.iii. y=tanx pööramisel ahendatakse X YR Pöördfunktsioon x=arctany arctan(tanx)=x ja tan(arctany)=y d.iv. y=cotx pööramisel ahendatakse X(0;) Y=R Pöördfunktsioon x=arccoty arccot(cotx)=x ja cot(arccoty)=y e. Arkusfunktsioonide määramispiirkonnad, väärtuste hulgad ja graafikud. e.i.1. y=arcsinx X[-1;1] Y= e.i.2
Eksponentfunktsiooni y = ax pöördfunktsioon on logaritmfunktsioon x = log a y, kus a on logaritmi alus. a > 0 ja ei võrdu 1. X = (0,) ja Y = R. Graafik on juhtudel a > 1 ja 0 < a < 1 erinev. y = loga x graafik on y = ax graafiku peegeldus sirge y = x suhtes. Arkusfunktsioonid. Trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid on nn. arkusfunktsioonid. y = sinx, x [-/2,/2] x = arcsiny : X = [-1,1], Y = [- /2, /2] y = cosx, x [0,] x = arccosy : X = [-1,1], Y = [0,] y = tanx, x (-/2,/2) x = arctany : X = R, Y = (- /2 , /2 ) y = cotx, x (0,) x = arccoty : X = R, Y = (0,) Arkusfunktsioonide graafikud on trigonomeetriliste funktsioonide ahendite graafikute peegeldused üle sirge y = x. 5. Algebralised tehted funktsioonidega. y = (f + g)(x) = f(x) + g(x) y = (f - g)(x) = f(x) - g(x) y = (fg)(x) = f(x)g(x) y = (f/g)(x) = f(x)/g(x) Liitfunktsiooni mõiste. z = (g f)(x) = g[f(x)]
annaabi.ee 
