karotenoide, bioflavonoide, fenoole, eeterlikke õlisid jm. Mineraalainetest on ülekaalus kaalium, kroom, mangaan ja raud. Mustika varred ja lehed sisaldavad glükosiid neomürtilliini, mis toimib organismis kui taimne insuliin. Seega on nad vere suhkrusisaldust reguleeriva ja kudesid taastava toimega. Mustikad on parkiva, roiskumis- ja mikroobidevastase toimega. Suure raviväärtusega on ka mustikalehed ja varred. Neis on lisaks marjades olevatele toit- ja raviainetele veel arbutiini. Mustikalehtedes on tunduvalt rohkem C-vitamiini ja neomürtilliini kui marjades. Kuna mustikad on suurepärased antioksüdandid, on oluline neid süüa kestva tervise nimel, vananemisega seotud füüsiliste muutuste ja krooniliste haiguste tõrjumiseks. Eriti peaksid sööma mustikaid need inimesed, kellel on probleeme kas veresoonkonnaga, suhkrutõvega kergemal kujul, silmadega, põletikega kuseteedes või sooltes. Mustikatest saab vaimustavaid pirukaid, siirupit ja moosi ning likööre
Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisaldavad parkaineid (kuni 20%), arbutiini (1,6%), glükosiidi mürtilliini (1%), glükosiidi neomürtilliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Marjadest valmistatakse toormoosi, kompotte, keediseid, džemme ja mahla. Säilitatakse ka pudelis. Kasvunõuded Mustikas eelistab happelisi muldi. Kultuurmustikad eelistavad päikesepaistelist, tuulte eest varjatud kasvukohta. Sobivamad on kerge lõimisega, hea õhustatusega, vett hästi läbilaskvad mullad. Pinnalähedase juurestiku tõttu vajavad taimed head niiskusrežiimi
% vett, 8,5..12 % suhkruid, kuni 2 % happeid ja kuni 0,075 % bensoehapet. Hea pohlamets annab saaki 250-500 kg/ha. Pohl paljuneb enamasti vegetatiivselt. Õisi tolmeldavad putukad. Kasvab hästi männimetsades liiv- ja saviliivmuldadel. Taolisi metsi nimetatakse paludeks ja pohla seetõttu ka palukaks. Pohlamarjad on sügiseti põhitoiduks meie metsades elavatele kanalistele metsisele, tedrele. Pohlalehed on parkaineterikkad (kuni 20 %), sisaldavad veel 5...7 % arbutiini ja neid kasutatakse rahvameditsiinis kuseteede ja neeruhaiguste puhul ning diureetikumina neerukivide puhul, samuti reuma raviks. Haljastuses erilist tähtsust ei oma, kuid liivmuldadel koduaias võib pohla kasvatada, samuti kasutatakse pohla suurepärase pinnakattetaimena. Talub halvasti mineraalväetisi, peaks väetama vaid orgaaniliste väetistega. Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus L.) Myrtillus - mürditaoline. Rahvapärased
annaabi.ee 
