Eesti ja Põhja-Läti alad. Või nagu baltisaksa ajaloolane Leonid Arbusow määratleb meie kodumaa toonast poliitilist kuuluvust: ,,Saksa koloonia Liivimaa, mis 13. sajandist alates kuulus Saksa Rahva Rooma Riigi osana Rooma kirikule ning oli pühitsetud Neitsi Maarjale." (Arbusow 1921:1.) Liivimaa oli jaotatud viieks piiskopkonnaks (kus asusid ka reformatsiooni esirinnalinnad Riia, Reval, Dorpat) ja need oli maksukohuslased, kusjuures maksud, mis laekusid paavsti rahakassasse olid Arbusowi sõnul väljakannatamatult kõrged (samas: 5-6). 16. sajandi alguseks elas kogu Eesti maa-alal ca 200 000 inimest. Linnadest oli Liivimaal suurim Riia oma 12 000 elanikuga, Tallinnas elas ca 7000, Tartus ca 5000 inimest, kusjuures linnades elas ca 8% rahvastikust. Tallinna elanikest moodustas ligi pooled eesti soost inimesed, Tartus kaks kolmandikku. Ametilt oli eestlased enamik lihttöölised, vähesemal hulgal käsitöölised ja väikekaupmehed. Ajaloolased on nimetanud 15
Otto Harnack- temast sai kirjandusajaloolane Stuttgartis Friedrich Bienemann noorem- Tartu ajalugu, rüütelkonnad, vaimu(!)ajalugu. Riias andnud välja Baltische Monantschrifti. Uuris rootsiaegse TÜ ajalugu ja Põhjasõja ajalugu Arnold Feuereisen- arhivaar Riias, oli ka Riia Ajalooseltsi juht Ernst Seraphim- lisaks üksikuurimistele kirjutas ka Balti ajaloo järjekordse üldkäsitluse, aga see ei saanud vist nii popiks kui Arbusowi oma. Uuris ka kloostriajalugu. August Seraphim- ilmselt eelmise vend, mitte nii kuulus. 1870. aastate lõpu "brošüürisõda" . Bruinigk ja Samson-Himmelstierna võistlesid omavahel semstvoküsimuse üle (maapiirkondade kohalikud omavalitsused), Bruinigk oli nende vastu ja Himmelstierna poolt, sest see oleks progress! Viimane oli ka Urvaste mõisnik ning sealjuures Hurda kirjasõber! Lahvatas baltisakslaste endi diskusiooniga. Päästis valla tartlane Hermann Samson-Himmelstierna
Üks neist oli Euroopas universaalseks kujunenud kristlik maailm, teine oli paganlik ilm, mis ulatus laplastest preislasteni. Liivimaa oli teatud tasakaaluala- eikellegima, mis jäi Ida- ja Lääne-kiriku vahele. Preester Henrik on oluline just informatsiooni vahendajana teise maailma kohta, kuhu meie esivanemad kuulusid. Henrik ise oli tüüpiline kristlik-katoliikliku maailma esindaja; kristliku imperialismi vaimustatud kuulutaja ning neitsi Maarja võidukuulsuse innukas heerold(L. Arbusowi väljend). Kroonika kirjutamise võttis käsile enda sõnul isandate ja kaaslaste palvel, et tagasihoidlikult märkida üles kirjatükk paljudest ja kuulsusrikastest asjadest, mis sündisid Liivimaal paganarahvaste Jeesuse Kristuse usku pööramise aegadel. Seda ülesannet ei saa kindlasti tagasihoidlikuks nimetada, sest sellel ajal tegelised ajalookirjutamisega piiskoppide, paavstide, vürstide või kuningate kapelaanid oma isandate käsul
annaabi.ee 
