12. Heiti Talviku looming 1904-1947. Sündis Tartus arsti ja pianisti pojana. Õppis Treffneris, Kohtla-Järvele tööliseks, 1930. aastatel kuulus ta Arbujatesse; abielus Betti Alveriga; pagendati Siberisse, kus ta ka suri. Talvikut eristab teistest arbujatest teravam ajastutaju ning ühiskondlike ebakohtade kriitika. Tõlkis Puskini luulet, avaldas mõned retsensioonid. Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes ,,Looming". Esikkogu ,,Palavik" 1934-sümbolismist ja ekspressionismist kantud, traagiline ja vaimse vabanemisega, boheemlaslik ulaelu ja võllahuumor, laenatud motiive
12. Heiti Talvik (1904-1947) Sündis Tartus, isa arst, ema pianist, elas Pärnus, koolitte rahutu, kaotas varakult isa, jättis Treffneri pooleli, läks K-J kaevandusse. 1926 läks TÜ eesti keelt ja kirjandust õppima, jättis pooleli. Oli väga valulik luuletaja. Püüdis leida enda kohta elus, 1937 abiellus B. Alveriga. 1945 arreteeriti, küüditati Siberisse, kus ka suri, haud teadmata. Looming Kuulus Arbujatesse. Luule on filosoofiline, ajakriitiline. Vormiliselt on kindlavormiline, tabav, lakooniline. (saledasse stroofi, üld. Arbujate stiili) Ta oli väga enesekriitiline, andis välja 2 luulekogu, sõprade toel (1934 Palavik, 1937 Kohtupäev). Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised ja romantilised ,,Simmanil" (rahvapärased kujundid) Palavik palavikuline, haiglane, joobunud, dekadentlik,. Kasutab ekspressionistlikke kujundeid.
Ta annab luuletusi välja ka Johannes Schützi nime all. Luulekogud: „Rahutus“, „Peipsist mereni“, „Maha rahu!“, „Kaks leeri“, „Südasuvi“, „Päikese ootel“; „Umbsed päevad“, „Noored partisanid“, „Viis vangi“, „Väike luuleraamat“, „Valgus ja varjud“, „Ringkäik“. 13) Arbujate tegevus ja looming Antoloogia „Arbujad“ koostas Ants Oras 1938. Arbujad on haritlas-boheemlaste loominguline sõpruskond. Arbujatesse kuulusid Alver, Talvik, Kangro, Masing (jääb veidi eemale), Sang, Merilaas, Viiding ja Raud. Nad suhtlevad TÜs ja Tartu kohvikutes, üliõpilasseltsis Veljesto (Talvik, Viiding, Kangro). Arbujalikkus = Alveri ja Talviku esindatud uusklassikalise vormiga luule, sümbolismipoolsem laad, tagasipöördumine „Noor-Eesti“ lätetele. Suur osa autoritest ei jää Eestisse. Neist, kes jäävad, kujunevad vaikiva või poolvaikiva vastupanu sümbolid. Talvik pannakse vangi, kus ta sureb
Ja ta oli rõõmus selle üle. Hiljem Taali ütles, et see on Hannese peog. Otse ta seda nüüd küll välja ei öelnud, aga märku andis küll. Hannes ei läinud tagasi oma naise juurde Tondiojale. Ta jäi koju isa juurde. Sügisel, kui Liida ja Hannese lahutus lõppeb, siis hakkavad Taali ja Hannes koos elama ja oma last kasvatama. 6. Bettie Alveri looming ja üks luuletus peast Sündinud Jõgeval. Kuulus Arbujatesse. Õppis Tartus gümnaasiumis. Abielus Heiti Talvikuga. Tema pärisnimi on Elisabet Lepik. Tegu oli Eesti luuletajaga. Tema auks on püsitatud mälestusmärk Jõgevale, kus toimuvad ka Betti Alveri luulepäevad ,,Tähetund". Temale on loodud ka majamuuseum. Aastast 1990 antakse tema nimelist preemiat. Ta on maetud Raadi kalmistule. Tema teostes kordub Musta Varju tegelaskuju, mis süboliseerib vaenulikkust. Tuntuim lasteluuletus: ,,Tulipunane vihmavari", ,,Lähen müüjaks"
annaabi.ee 
