kohvik. Suur osa arbujatest seotud üliõpilasseltsi Veljestoga. Arbujate looming: 1) Betti Alver ja Heiti Talvik viljelesid kunstlikku laadi, nendel näitel saab rääkida, kuidas arbujalikkus on sümbolilise luule jätk ja kui paigutada ritta Noor-Eesti, Siuru, Arbujad, on nad lähemal Siurule, aga vaimsuselt ja tekstilaadilt Noor-Eestile. Mingil moel uusklassikalistlik hoiak. 2) Uku Masing ja Bernhard Kangro mingisugused n-l nõidujad luules 3) Arbujalikkust on tõlgitud kui eetilise ja vaimse murdumatuse märki, nõukogude ajal osutasid vaimset vastupanu. 16. Heiti Talviku luule. Heiti Talviku elulugu suht legendaarne, 1923 katkestas gümnaasiumi õpingud ja põgenes Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse tööle. 1926 lõpetas õhtugümnassiumi, hakkas TÜ-s kirjandust õppima. Talvik ja Alver abiellusid 1937. Suri 1947 Siberis vangilaagris. Looming: 1934 Luulekogu Palavik legendaarne, malliloov kogu
1) B. Alver ja H. Talviku kunstiline laad. Nende näitel saab rääkida, kuidas arbujalikkus on sümb luule jätk ja kui paigutada ritta N-E, Siuru, Arbujad, siis ajas on nad lähemal Siurule, aga vaimsuselt ja tekstilaadilt lähemal N-Ele. Ilmselt saab ka rääkida mingil moel uusklassitsistlikust hoiakust. Mitte ainult tekstuaalses pinnal, vaid ka kunstihoiakusel pinnal. 2) Võtta pildi keskpunkti U. Masing ja lisana sellele B. Kangro mingisugused `nõidujad' luules. 3) Arbujalikkust on tõlg ka kui eetilise ja vaimse murdumatuse märk. Siin mängib rolli see, et hiljem, eriti nõuk aastatel osutasid vaimset vastupalu. Ühelt poolt võib arvata, et siin on teatavad juhused mängus. Heiti Talvik Talviku puhul ei saa päris mööda eluloost, see on legendariseeritum kui paljud teised. Aastal 1923 katkestab gümn õpingud ja põgeneb Kohtla-Järve põlevkivi kaevandustesse tööle. Lõpetab 1926 õhtugümnaasiumi ja pärast seda hakkab õppima eesti keelt ja
Kõlahäälingute grupp hakkab tegelema Rootsi rahvusringhäälingu juures ja Laaban liitub sellega. 60ndatel hakkavad toimuma sound poetry festivalid Rootsis. Laaban saab radikaalse revolutsioonilise luule sümbolkujuks. Arno Vihalem Ta on autor, kes jõuds tekste avaldama hakata 30ndatel Eestis. Ta jõuab väikse hilinemisega raamatuteni (esimene raamat ilmub 50ndatel aastatel). Võib öelda, et lähtekoht on Arbujalik, kuid ta jõuab üsna kiirelt seda Arbujalikkust edasi anrendades isikupärase lahenduseni. Isikupärasuse üks iseloomulikemaid asju on see, et ta hakkab traditsioonilist luulet siduma absuridiluulega. Seal tuleb ka epigrammilist loomingut sisse. See nihutab luule traditsioonilistest raamidest välja, kuid mõõdukalt. Tema loominugt võib asetada kõrvutid 50ndate/60ndate aastate Lepikuga. Tal on rõhutatumalt väikeste asjade märkamist. Ta on kirjutanud terve luulesarja kirjavahemärkidest.
annaabi.ee 
