Umbes kahekümne kolme aastane noormees, naiivse ja leebe näoilmega, mustade silmade ja roosade põskedega. D'Artagnanile oli need jutud, mis ootetoas rääkiti nii südame lähedased, sest ka tema tahtis kuuluda musketäride hulka. Lõpuks jõudis kätte aeg, kui teda kutsuti härra de Treville juurde. Ta paistis halvas tujus olevat, sest eelmisel õhtul oli kardinali kaardiväe ja tema musketäride vahel olnud konflikt. Härra palus Porthosel ja Aramisel seda asja selgitada. Treville tahtis ka teada, miks pole kohale jõudnud Athost. Porthos teadi öelda, et Athosel on rõuged. Peagi lõi kihama koju rahvas ukse taha, sest Athos oli tulnud. Athos oli selles konfliktis saanus sügava mõõga haava. Ta oli aga liiga nõrk nii pikkast teekonnast, et talle kutsuti arst. Musketärid lahkusid ja d'Artagnan jutustas kadunud kirjast ja mileedist. Lahkudes andis härra de Treville soovituskirja Akadeemia direktori jaoks.
Athos on eriline igal moel: ta on üllas, väga tark, ülimalt nägus, väga vapper, healoomuline, rahumeelne ja hea mõõgavõitleja. Aga ikkagi on ta väga nukker ja kurb, mingil salapärasel põhjusel, mida keegi ei paista teadvat, ning sageli uputab oma mured alkoholi abil. Aramis on suurepärane musketär, ta on nägus, vaikne ja natuke keigarlik. Ta ütleb alatasa, et ta on musketär ainult ajutiselt ja varsti läheb ta tagasi kirikusse, et järgida oma tõelist kutsumust. Aramisel on salapärane armuke, Madame de Chevreuse, kõrge aadlinaine, kelle eksisteerimist ja identiteeti ta proovib oma sõprade eest varjata. Porthos on valju, upsakas, hulljulge ja enesekeskne. Ta on äärmiselt uhke, veidi kergeusklik aga sellegipoolest on ta raevukas võitleja ja vapper ning ustav sõber. Porthos on tõeline elunautija: ta hindab head veini, ilusaid naisi ning meeldivat muusikat. Ta armuke on Madame Coquenard, rikka advokaadi naine. 2.2. Kõrvaltegelased
Pealegi katkestasid kõik neli samal hetkel vestluse. D'Artagnan ei olnud nii lihtsameelne, et mitte taibata enda üleliigsust. Kuid siiski ei tundnud ta piisavalt kõrgema seltskonna kombeid, et galantselt taganeda rumalast olukorrast, millesse tavaliselt satub inimene, kes ilmub seltskonda, kus teda vaevalt tuntakse, ja segab ennast seal vestlusse, mis temasse üldse ei puutu. D'Artagnan otsis mõttes teed, kuidas võimalikult vähem kohmakalt taganeda, kui ta äkki märkas, et Aramisel oli taskurätt maha kukkunud, ja kahtlemata tähelepanematusest oli ta sellele peale astunud. D'Artagnanile näis see hetk oma sündsusetu käitumise heakstegemiseks väga 49 soodsana: ta kummardus veetlevalt naeratades ja vaatamata musketäri jõupingutustele taskurätti talla all hoida tiris selle ikkagi välja ning ulatas Aramisele, öeldes: «Härra, ma usun, teil oleks kahju kaotada seda taskurätti.»
a. Q¯ýng keisri K¯ ang X¯ý k¨asul valminud K¯ang X¯ý Z`ýdian. S~onaraamatus on toodud u. 47 tuhat m¨arki, kasutatakse 204 v~otit, mis on saanud standardiks ka enamustele hilisematele s~onastikele. M¨arkide suur arv tuleneb erikujude , millest eespool ka juttu oli, rohkusest. v~ oetakse sageli aluseks m¨argi korrektse vormi ning vastavate variatsioonide m¨a¨aramisel. Kaasaegse Jaapani k~oige p~ohjalikum ja suurem m¨argis~onastik on Tetsu- ji Morohashi (18831982) toimetatud Daikanwa Jiten [ 74], kus kirjeldatakse 49964 m¨arki. 17 Suure m¨arkide arvuga paistavad n¨aiteks silma rohu , puu , vee , naise , niidi , putuka , metalli jt. m¨argiv~otmed. 15 Luukiri bokumon Luukirja kohta kasutatakse termineid (), samuti ka
annaabi.ee 
