Seejärel Mitanni riik hääbus: lääneosa langes hetiitidele ja idaosa Assüüria võimu alla. Assüüria keskmine riik u 1400 1050 14. sajandi algul oli Assüüria Mitanni ülemvõimu all, kuid taastas sajandi keskel oma sõltumatuse. Järgnevalt kujunes Assüüriast võimsaim riik Mesopotaamias. Kahel korral (13. saj kekpaiku ja 11. saj algul) alistasid nad ajutiselt ka Babüloonia. 11. sajandi keskpaiku riik nõrgenes, suurel määral seoses juba varem alanud aramealaste sissetungidega Mesopotaamiasse. Uus-Assüüria impeerium 934 609 Assüüria uus tõus leidis aset Assur-dan II ajal (934 912), kes taaskehtestas Assüüria kuningate vahepeal hääbunud hegemoonia Mesopotaamia põhjaoas ja selle ümbruses. Tema järeltulijad (Adad-ninnari II 911 891; Tukulti-Ninurta II 890 884) jätkasid edukaid retki naaberaladele, kujundades Assüüria tuumikalade ümber küllalt ulatusliku sõltlas- ja liitlasriikide vööndi.
Iisraeli pattu tegema, siis sellest ta kinni ka pidas). valitses 3 aastat koos Jehuga. Joas (2 Ku 13:10-17, 23) Jätkas oma isa Jooahase tööd. Eliisa viimne kuulutus ja surm (2 Ku 13:14-20) Joas käis Eliisa juures nõu küsimas, kuid Eliisa oli raskesti haigestunud. Ta andis kuningale nõu lasta ida suunas aknast võidunool Süüra vastu. Ta ütles Joasele, et ta koputaks nooltega vastu maad, mida teine ka 3 korda tegi, mis tähendas et ta lööb Aramealaste väge ainult 3 korda. Amasja (2 Ku 14:1-22) jätkas oma isa Joase tööd. Nt. tappis Soolaorus maha kümmetuhat edomlast, ja vallutas Sela ning pani sellele nimeks Jokteel. Jerobeam II (2 Ku 14:23 29) Viimane, 4. Jehu dünastiast. jätkas oma isa Joase tööd, võitles kaotatud alasid tagasi. Osales paljudes sõdades, tõi Iisraelile tagasi Damaskuse ja Hamati. Pikk ja rahulik valitsusaeg, sest Süüria ja Assüüria võitlesid omavahel, ,,õitseaeg".
pole säilinud, sest kirjutati papüürosele. U 1000 eKr on selle kirja hea näide Byblose kuninga Ahirami sarkofaagilt. Kiri sel ajal koosnes 22 märgist. 12. sajand eKr on tuntud kui katastroofide aeg. I aastatuhande alguses hakkasid levima aramealased, kelle keelest sai kogu piirkonna nö lingua franca, akkadi keelest sai riigikeel kuid seda ei kasutatud enam laialdaselt suhtluskeelena. Sel ajal hakkasid levima ka kaamelid (ilmselt aramealaste kaudu). I aastatuhande esimestel sajanditel eKr on tähestikkirjade buum (aramea tähestik, kreeka alfabeet, etruski tähestik, jne), mis kujunesid välja suhteliselt väikse aja jooksul u 1000-700. I aastatuhande esimesel poolel eKr jätkub Assüüria ja Babüloonia riigi omavaheline võimuvõitlus, sinna jääb ka nende riikide hiilgeaeg (Assüüria u 9.-7. sajand eKr, Uus-Babüloonia 6. sajandil eKr). Suurriigid domineerivad, kuid Mesopotaamia on linnatsivilisatsiooni areaal
annaabi.ee 
